“Ei saa sundida inimest asuma linna elama põhjusel, et Läänemeres peab elama 30 000 hüljest. Sellise nõude esitamisel on rannakaluril õigus mõelda nii: Elagu ka tumeroheliste eluvaadetega inimene metsas, sõitku puust hobuvankriga ja kütku ahju pajupuu okstega. Ärgu ronigu linna tsentraalküttega korterisse ja ärgu sõitku limusiiniga, mis reostab loodust mürkgaasidega,” vahendab Meie Maa.

Mart Jüssi tutvustas MTÜ Saarte Kalandus liikmete üldkoosolekul kaluritele uurimistöö tulemusena saadud andmeid hüljeste asurkondade, rände ja arvukuse kohta. “Saime teada, et et tänase päeva seisuga elab Läänemeres ca 31 000 hüljest, neist 25 000 hallhüljest ja 6000 viigerhüljest."

Ruttu sõnul pakuvad erinevad hülgeuurijad täiskasvanud hülge päevaseks toidukoguseks vahemikku 7-12 kilo kala. "See teeb 250 tonni Läänemeres ja 17 tonni Liivi lahes. Aastas oleks see kogus Läänemeres 90 tuhat tonni, sellest Liivi lahes koos Väinamerega 6 tuhat tonni. Rannakalurid püüavad aga Väinamerest aastas ainult 300 tonni kala.”

Hüljeste küttimise võimaldamine pole aastaga edasi liikunud
Lisaks hüljestele on kalurite kalasaake tunduvalt vähendanud ka kormoranid. Kui kormorani võib küttida, sest ta on jahilinnuks tunnistatud, siis hüljeste küttimise perspektiivi Eestis tutvustas aasta tagasi keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Saare- ja Hiiumaa kaluritele, kuid siiani pole see rakendunud.
Tamkivi ütles, et praegu ei saa veel saarerahvale lubadust anda, kas, millal ja kui suures mahus saab hakata hallhülgeid küttima. "Teema on aga jätkuvalt päevakorral, tegeleme sellega."