Kala hakkas kalamehe eest ära ujuma, kuid võrk oli ees ja kala põrkas selle vastu. Kuigi hommik oli külm ja kalamehe käed kohmetud, suutis ta kala lõpuste tagant kinni haarata ja kotti tirida. Alles siis hakkas suur kala mürgeldama, kirjutab Meie Maa.

Kaladest kõike teadev Vladislav Koržets ütles Meie Maale, et kui merest selline kala saadi, on see märk meie merede magestumisest, sest karpkala elutseb üldjuhul mageveekogudes. Eesti ulatuses ei mahu see suurte kalade nimistusse, selleks oleks ta pidanud kaaluma vähemalt kümme kilo, kuid Saaremaa edetabelitesse mahub kindlasti.

1984. aastal välja antud raamatus “Eesti NSV kalad” on toodud, et 7. mail 1966. aastal püüti Nasva jõest karpkala Cyprinus carpio, mis kaalus viis kilo.

Saaremaa keskkonnateenistuse kalanduse-jahinduse peaspetsialist Jaan Ärmus teadis, et Suurlahest püüdis kunagi Feodor Teder karpkala, mis kaalus üle kümne kilo. Vahepealsetel aastatel pole suuremate püütud kalade edetabelit peetud, viimasel neljal aastal aga küll ja kalandus-jahindusspetsialisti Ilmo Torni andmetel pole sel ajavahemikul meie maakonnast nii suurt karpkala püütud.

“Karpkala on maitsev kala ja mida suurem, seda maitsvam. Mitte nagu haug, et mida suurem, seda tuimem. Karpkalal on küll suhteliselt palju luid, kuid need ei sega praetult või küpsetatult valmistatud kala söömist,” rääkis Koržets.