Ühtse korra kehtestamine peaks tagama selguse ja kindluse nii kalmistute haldajatele kui ka inimestele ning lahendama olukorra, kus kalmistute korrashoid ning matmistavad olenesid ainult kalmistu kasutajast või haldajast, teatas siseministeeriumi pressiesindaja.

Seadus sätestab tähtajad ja tingimused, mis on ühtsed kogu Eestis — näiteks kalmistute sulgemisele, pealematmisele ning kalmistute ümber rajatavale rahuvööndile.

Kalmistuseadus kehtestab samuti üleriigiliselt matmise või tuhastamise nõuded ning reguleerib kalmistute rajamist, haldamist, kasutamist ja matmiseks sulgemist.

Matmiseks suletud kalmistute kasutusotstarbe muutmise tähtajaks sätestatakse 75 aastat. Kalmistu kasutusotstarbe muutmisel tuleb maetud ümber matta ja hauatähised ümber paigutada. Lisaks suuremale selgusele kalmistute asutamise ja sulgemise osas kehtestab kalmistuseadus ühtse pealematmise miinimumaja, milleks on 20 aastat viimasest matmisest.

Seadus näeb ette ka hauaplatside märgistamise nõude enne nende hooldamata hauaplatsiks kuulutamist. Haua saab tunnistada hooldamata hauaplatsiks siis, kui see on olnud märgistatud vähemalt aasta ja seda ei ole selle aja jooksul korrastatud.

Uute kalmistute rajamisel ja olemasolevate laiendamisel kehtestatakse seaduse alusel kalmistu välispiirist 50 meetri laiune rahuvöönd, millega reguleeritakse maakasutust kalmistu ümbruses, mis on vastuolus kalmistu otstarbe, eesmärkide ja hea tavaga.

Kalmistuseaduse võttis riigikogu vastu eelmisel nädalal ning seadus hakkab kehtima 1. jaanuarist 2012.