2014. aasta sügisel tundis rahvusvaheline ehituskontsern Jan De Nul huvi Eestist suure koguse, enam kui miljoni tonni aheraine ostmise vastu. 2014. aasta oktoobris tutvustas Palling VKG juhtidele aheraine müümise võimalust Jan De Nulile, kuigi Palling oli samal ajal ka Eesti Energia nõukogu liige.

Palling ütles, et ostusoov tuli Jan De Nulilt, kes soovis tutvuda kõigi aheraine pakkujatega. Neid on Eestis kaks suuremat. "Ühel ja samal päeval toimusid kohtumised nii Sillamäe sadamas, Viru Keemia Grupis kui Eesti Energias. Kõik võimalikud pakkujad said ostusoovist teada ühel ja samal hetkel. Sellest, et selline soov üldse eksisteerib, kumbki ettevõte varasemalt teadlik ei olnud, seetõttu ei olnud seal ka võimalik näha huvide konflikti," ütles Palling.

Palling rõhutas, et ostja poolt tuli soov kohtuda kõigi võimalike aheraine pakkujatega. Mingit huvide konflikti ta oma tegevuses ei näinud.

"Kui me vaatame äriseadustikku, siis nõukogu liikme hoolsuse kontekstist saaksime rääkida siis, kui keegi oleks kannatanud kahju. Hetkel tehingut ühegi osapoolega toimunud ei ole, keegi ei ole kahju kannatanud. Teadmise, et materjali soovitakse Eestist hankida, said ühel ja samal päeval mõlemad ettevõtted," ütles Palling.

Tema sõnul oli mõlemal ettevõttel võimalik pakkumine esitada. Ka Eesti Energiale viis sõnumi müügivõimalusest Palling.

Ta ei leidnud, et tema kui Eesti Energia nõukogu liikme peamine ülesanne oleks olnud müüa peamiselt Eesti Energia kaupa. "Ma eelkõige olin siiski riigikogu liige ja Eesti Energia nõukogus kui omaniku esindaja. Kui Eesti vastu tunneb huvi välisettevõte, kes soovib kohtuda kõigi potentsiaalsete ehitusmaterjalide pakkujatega, sealhulgas sadamaga, kustkaudu oleks võimalik korraldada logistikat, siis pidasin enda kohuseks viia need ettevõtted omavahel kokku," ütles Palling.

Ta ütles, et müügitehningut pole toimunud, sest Taani ja Saksamaa vahelist tunnelit, mille jaoks aherainet sooviti, pole ehitama hakatud.

Korruptsioonivastase komisjoni juht Andres Herkel ütles, et komisjonis esinedes kaitses Palling enda käitumist, aga möönis, et seal oli näiline huvide konflikt.