"Tänased suuremad parlamendierakonnad on üksmeelselt vastu võtnud õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018, mille järgi peab õigusloomeprotsess olema ettenähtav ja avatud. Sellist käitumist on riigikogu täiskogu saalis oma kõnes käesoleval aastal rõhutanud ka justiitsminister Urmas Reinsalu. Samas on viimastel nädalatel valitsuskoalitsiooni poolt seaduseelnõude menetlemisel rikutud nii maksukorralduse seadust kui muid õigusakte," leiab Reformierakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet.

Reformierakondlane juhtis tähelepanu, et kehtiva seaduse kohaselt ei tohi maksumuudatusi rakendada enne kuue kuu möödumist peale vastuvõtmist, et anda piisav aeg kohandumiseks isikutele, kelle osas muudatus rakendub. "Seda on rõhutanud nii ettevõtjate esindusorganisatsioonid Kaubandus-Tööstuskoda ja Tööandjate Keskliit kui õiguskantsler," märkis ta.

"Ometi teeb rahandusminister Sven Sester maksumuudatusi nagu elevant portselanipoes, kus killud on taga. Eelnõuga kiirustamine viib olukorrani, kus õigusloome kvaliteet kannatab ja piisavalt pole hinnatud muudatustega kaasnevaid mõjusid. Selle ilmekaks näiteks on automaksu kehtestamisest loobumine. Niisamuti on palju ebaselgust ühisdeklaratsiooni kaotamise osas," sõnas Laanet.

Riigikogu juhatus on kinnitanud seadusloome hea praktika juhised ja nende põhjal peab Laaneti sõnul seaduseelnõu menetlemiseks (sh aruteluks juhtivkomisjonis, dokumentide ettevalmistamiseks ning aruteluks täiskogus) jääma mõistlik aeg, mille jooksul riigikogu liikmetel on võimalik kujundada seisukoht eelnõu ja muudatusettepanekute suhtes ning huvirühmadel esitada oma arvamus. "Sama juhise kohaselt otsustab juhtivkomisjon eelnõu riigikogu täiskogu töönädala päevakorda teiseks lugemiseks panemise pärast kõigi muudatusettepanekute läbivaatamist ja nende suhtes otsuste tegemist," lisas Laanet.

"Kobareelnõu menetlemisega on riigikogu liikmetelt võetud mõistlik aeg maksumuudatustega tutvumiseks ning seisukoha kujundamiseks. Riigikogu kodu- ja töökorra järgi on riigikogu liikmel võimalus tutvustada oma muudatusettepanekut komisjoni istungil, selle eelnõu puhul seda ei võimaldatud. Niisamuti ei ole esitatud muudatused läbinud tavapärast kooskõlastusringi Vabariigi Valitsuses ning neid pole tutvustatud ka asjasse puutuvatele ettevõtlusorganisatsioonidele," rääkis endine põhiseaduskomisjoni esimees.

Laaneti hinnangul on eelnõusse sisse viidud põhimõttelist laadi muudatused, mis ei ole otseselt seotud selle algse eesmärgiga. "Sellise praktika vastuolule õigusriigi põhimõtetega on varasemalt tähelepanu juhtinud Vabariigi President, kelle hinnangul põhiseaduse mõttega ei ole kooskõlas praktika, kus vahetult enne lõpphääletust lisatakse eelnõusse põhimõttelist laadi muudatusettepanekuid," ütles ta.

"Taoline rapsiv õigusloome maksutõusu kobareelnõu menetlemisel halvendab seaduste kvaliteeti," oli Laanet kindel. "Põhiseaduskomisjoni esimehena viimased 1,5 aastat lähtusin põhimõttest, et meie komisjon on just see komisjon, mis peab olema seadusloomes teistele eeskujuks tavade, eeskirjade, seaduste täitmisel. Kahjuks eeldab riigikogu esimees koalitsioonilt vaid valikulist normide täitmist," avaldas Laanet muret.

"Kas uus, avatud valitsemine seda tähendabki, et eesmärk pühendab abinõu, mitte kehtivad tavad, reeglid ja seadused?" küsis reformierakondlane.