Täna selgunud toetajate arvule otsa vaadates võis jääda mulje, et Kallasel ongi taskus 26 valijamehe kindel toetus ning kuna kandidaadi üles seadmiseks on vaja 21 valimiskogu liikme toetust, siis on Kallasel hääli üleliiagi.

Tuleb siiski täpsustada, et täpselt nii see ei ole. Nimelt on nimekirjas kolm Käina valla (Hannes Maasel, Tarmo Mänd, Üllar Padari) ja kaks Hiiu valla (Jüri Ojasoo, Artur Valk) omavalitsustegelast, samas kui mõlemast vallast pääseb valijameeste kokku vaid üks inimene. Need vallad on nimelt väikesed ja valimisõiguslikke kodanikke on seal kindlalt alla 10 000, õigupoolest pole kummaski nii palju elanikkegi. Hiiu vallas elab ligi 7000, Käina vallas 2000 inimest.

Niisiis võib öelda, et kolm toetajat kukub kohe ära ja tegelikult on Kallasel 23 kohalikust omavalitsusest pärit toetajat.

Et valijameeste kogusse kuuluvad ka riigikogu liikmed, siis ilmselt ei pea Kallas kartma, et tal valmiskogus kandidaadiks saamiseks vajalikku 21 häält kokku ei tule. Küll aga võivad üksikud kohalike valijameeste hääled omandada suure rolli ja tähenduse hiljem – kui läheb hääletusteks.

Riigikogust tulevaid hääli võib muidugi vähemaks mängida ja Kallase kandidatuuri üles seadmise ohtu seada Reformierakonna fraktsiooni ühtsus juhul, kui erakond otsustab edasi minna Marina Kaljuranna kandidatuuriga. See, kui riigikogu reformierakondlased pooldaksid ühte kandidaati, kohalikud aga hoopis teist, oleks küll mõnevõrra kummaline, aga demokraatia tingimustes igati okei.

Lisaks ei saa üle ega ümber asjaolust, et tänane Kallase kohalike toetajate arv - 23 - kehtib ainult eeldusel, et kõik Kallase toetuskirjale alla kirjutanud omavalitsustegelased ka valijameeste kogusse valitakse. Kõigi puhul ei pruugi seda aga juhtuda, sest nad kuuluvad oma kodukohas opositsiooni. Pole sugugi võimatu, et kohalikest toetajatest kolm kukub ära ja ka riigikogu fraktsioon Kaljuranna selja taha asub. Sellisel juhul pole Kallasel valijameeste ette asja. Sellises valguses vaadatuna teeb Kallas praegu noateral käies enesekindlat nägu.