Kallas sai EK asepresidendiks (uuend)
“Muidugi olen ma portfellide jaotusega rahul,” ütles Kallas pressikonverentsil. “See töö on küll raske, kuid tuleb ära teha.”
Kallas pidas oma tegevusvaldkonna kõige kaalukamaks osaks administratiivküsimusi. Tema otsealluvuses hakkab olema 2600 inimest ja korruptsioonivastane büroo OLAF, kuid eestlase töö puudutab kõiki 25.000 inimest, kes komisjoni juures ametis on.
Kallase vastutusalasse kuulub kogu Euroopa Komisjoni infrastruktuur, sealhulgas ka julgeolek ja infotehnoloogilised küsimused.
Kallas märkis, et tema tegevusvaldkonnas on kõige suuremad reformid juba tehtud.
“Portfellid on hästi jaotatud ja tasakaalus,” hindas Kallas Barroso valikut. Tema sõnul näitab tasakaalu seegi, et ei leidnud kinnitust hirm, mille kohaselt suurriigid võtavad olulised kohad endale ja jätavad väikeriikidele vähetähtsad.
Kallas rõhutas, et kõikide komisjoni liikmete hääled on võrdsed. “Ametite järjestusest ei maksa mingit hierarhiat välja lugeda, järjestus on pigem protokolliline,” ütles ta.
Barroso jaotuse üle väljendas head meelt ka peaminister Juhan Parts. “Komisjoni president tõendas, et ei ole suuri ega väikeseid, tähtsamaid ega vähemtähtsaid riike,” ütles Barrosoga komisjoni kujundamise ajal tihedas kontaktis olnud Parts BNS-ile.
Peaminister soovis Kallasele jõudu töös. Ta oli rahul Kallase portfelliga, öeldes, et asepresidendi koht on väga oluline ja tõstis esile korruptsioonivastase võitluse valdkonda.
Komisjonil on viis asepresidenti. Margot Wallström Rootsist tegeleb institutsionaalsete sidemete ja avalike suhetega. Sakslane Günter Verheugen on asepresident ettevõtluse, prantslane Jacques Barrot transpordi ja itaallane Rocco Buttiglione õigusküsimuste ja siseasjade valdkonnas.
Olulised valdkonnad on ka Läti ja Leedu volinikel. Dalia Grybauskaite Leedust tegeleb eelarvega ning Ingrida Udre Lätist maksude ja tolliga.
