Kallas: EK tegevus peab läbi paistma
Ta tsiteeris Otto Graf Lambsdorffilt saadud kirja, milles viimane avaldas arvamust, et EK peab saama lahti kõrkuse ja ebaefektiivsuse ebameeldivast kombinatsioonist, mille üle kaebavad paljud heasoovlikud Euroopa idee toetajad.
Kallas nentis, et tõenäoliselt kajastub sellistes kommentaarides meelehärm, mida tunnevad paljud, kuuldes Euroopa institutsioonidest. Asepresidendi kandidaadi sõnul tahab ta alustada oma tööd teadmises, et avaliku halduse maine EL-is vajab parandamist.
Kallas loetles kuus teemat, millele ta administratsiooni vallas soovib keskenduda. Ta nentis, et alati pole selged institutsioonide prioriteedid ja pädevusala ning tihti esineb dubleerimist ja ebapiisavat kooskõlastamist. Seega vajab parandamist institutsioonide koostöö.
Teiseks tahab ta kummutada arvamuse, et kõrgetele ametikohtadele nimetamise puhul on tegemist poliitiliste kokkulepetega. “Selline suhtumine on iganenud,” ütles Kallas, kelle sõnul peab ametnike valik kõigil tasanditel põhinema vaid erialasel pädevusel ning isiklikel oskustel ja võimetel.
Tema sõnul peab EK olema töökohana niivõrd ahvatlev ja töökord nii läbipaistev, et igale ametikohale saab valida parima töötaja suure hulga pädevate kandidaatide seast.
Kallas ütles, et süütuse presumptsioon kehtib igal pool ja EK personali töötahet ei saa rikkuda ebaõiglaste või enneaegsete süüdistustega. “Peame looma õhkkonna, kus kriitika on teretulnud ja sellega tegeldakse konstruktiivselt,” lisas ta.
Tulevase asepresidendi üks eesmärk on tasakaalu säilitamine kontrollimehhanismide ja otsuste tegemise vahel. Ta nentis, et on loodud mitu juhtimis- ja järelevalveorganit, samas sagenevad kaebused selle üle, et tulemusteni jõudmine võtab liiga kaua aega. “Me ei saa lasta bürokraatial otsuste tegemist takistada ega aeglustada,” ütles ta.
Kallas ütles, et halduse uuendamiseks tuleb laialdasemalt kasutada infotehnoloogiat, sest uute vahendite abil saab muuta Euroopa läbipaistvamaks ja paremini mõistetavaks. “Vajame vähem paberit ja ulatuslikumat arvutikasutust,” ütles ta, viidates Eesti e-valitsuse pikaajalisele kogemusele. “Ma loodan väga, et e-komisjoni abil toome Euroopa Liidu inimestele lähemale ja muudame ta kasutajasõbralikumaks,” lisas Kallas.
Asepresidendikandidaat mainis ka vajadust radikaalselt tõhustada EK turvameetmeid, sest seni pole sellele küsimusele piisavalt tähelepanu pööratud. “Me peame suurendama teadlikkust ning tulema toime komisjoni vastu suunatud ebasõbraliku luuretegevuse sagenevate ilmingutega,” ütles ta.
Kallas ütles, et Euroopa pettusevastase võitluse amet (OLAF) pole täitnud selle loomisel püstitatud eesmärke. “Olen kuulnud murelikke seisukohti seoses tõhususe, infolekete ja sensatsiooniliste avaldustega, seoses uurimistesse sekkumise ja üksikisikute õiguste rikkumistega,” ütles ta. “Ma tahan, et OLAF-ist saaks usaldusväärsuse alustala ning et teda ei seostataks kahtluste ja spekulatsioonidega.”
Kallas pidi vastama ka küsimusele niinimetatud kümne miljoni dollari afääri kohta. Ta ütles, et tema jaoks on see lugu lõppenud, sest seda uuriti peaaegu neli aastat ning kohus mõistis ta õigeks. Kallas meenutas, et pärast seda on ta olnud mitmel vastutusrikkal ametikohal.
Jose Manuel Durao Barroso juhitav uus Euroopa Komisjon peaks ametisse astuma 1. novembril, sellele eelneb volinikukandidaatide hääletamine europarlamendis 27. oktoobril.
