Kallas eitas Euroopas 10 miljoni pettust

 (107)
Siim Kallas
Foto: DELFI

Euroopa Komisjoni volinikukandidaat Siim Kallas ütles kolmapäeval, et Eesti Pank ei läinud kaasa petuskeemiga nn 10 miljoni dollari afääris.

Euroopa Parlamendi saadik Bart Staes palus kolmapäeval Kallasel anda lisainfot süüdistuste kohta nn kümne miljoni dollari afääri osas, teatas Euroopa Parlamendi pressiteenistus.

Kallas kinnitas vastuses, et Eesti Pank ei läinud kaasa saadiku viidatud kahtlase isiku pakutud skeemiga ning et ta ei ole kunagi isiklikult kohtunud Abraham Sheriga. Samuti kinnitas ta, et ei olnud saatnud nõunikku Urmas Kaju Šveitsi skeemi üksikasjadega tutvuma. Samuti viitas volinikukandidaat sellele, et tema juhtu oli nelja aasta jooksul põhjalikult uuritud. Ta avaldas lootust, et kuna ta on peale Eesti Panga presidendi ametit mitmeid vastutusrikkaid ameteid pidanud, hinnatakse teda selle järgi.

Kallase aruandmisega jõudsid kolmapäeval lõpule Euroopa Parlamendis veidi üle kahe nädala väldanud Komisjoni volinikukandidaatide kuulamised.

Siim Kallas on kandidaadiks komisjoni asepresidendi ametikohale, kelle valdkondadeks uues komisjonikoosseisus on kavandatud haldusküsimused, audit ja pettusevastane võitlus. Kallas tutvustas saadikutele oma vaateid personalijuhtimise, Euroopa Liidu eelarve parema rakendamise ja pettusevastamise võitluse osas. Kuulamise viis läbi eelarvekontrollikomisjoni esimees Szabolcs Fazakas.

Volinikukandidaat tunnistas saadikutele, et “Euroopa Liidu haldussüsteemi kuvand vajab parendamist” ning et tuleb jätkata tööd “veenmaks üldsust, et Euroopa Liidule usaldatud raha on heades kätes ja seda kulutatakse otstarbekalt”. Tema sõnul tuleks kõigi tasandite ametnikke valida professionaalsuse, oskuste ja võimete järgi. Ta nimetas poliitilisi ametissemääramisi “oma aja äraelanuteks”. Kallas sõnas, et tema “ülesanne on süsteem, mis aitaks inimesi nende töös, mitte ei looks neile uusi takistusi”.

Volinikukandidaadi eesmärgiks on ka “institutsioonidevaheline töökorraldus selgemaks muuta, vältida kattuvusi ja tagada vastutusalade läbipaistvus”. Väljapoole organisatsiooni informatsiooni lekitanud ametnike kaitse kohta ütles Kallas, et tuleb luua “õhkkond, kus kriitika on teretulnud ja sellega tegeldakse konstruktiivselt”, nii et reformid tuleneksid sisemisest algatusest ja mitte välisest survest. Kallasel on kavas ka edendada e-valitsuse ideed ja parandada komisjoni turvalisust.

Auditi osas lubas volinikukandidaat teha tööd selles suunas, et saada Euroopa Kontrollikojalt positiivne avaldus Euroopa Liidu eelarvest tehtud maksete kohta. Komisjoni siseauditi kohta leidis hr Kallas, et seda tuleks “käsitada kui usaldusväärset ja teatraalsusest vaba õhkkonda avalikuks aruteluks parema töökorralduse üle”.

Pettusevastasevõitlusest rääkides viitas volinikukandidaat, et üle 80 protsendi liidu eelarvest kulutatakse Euroopa Liidu liikmesriikides ning seetõttu on tema sõnul vaja väga head seadusandlust ning tugevat ja tõhusat koostööd nii liikmesriikidega kui ka nende vahel. Kallas sõnas, et “jõud tuleb ühendada valdkondades, kus liiguvad suured rahad: nt toll, põllumajandus ja struktuurifondid”. Volinikukandidaat märkis kahetsusega, et pettusevastase võitluse amet OLAF ei ole suutnud üldsuse silmis veendumust tekitada, et Euroopa Liidu rahaasju hallatakse usaldusväärselt. “Ma tahan, et OLAFist saaks usaldusväärsuse alustala ning et teda ei seostataks kahtluste ja spekulatsioonidega,” sõnas volinikukandidaat saadikutele.

Lõpuks kinnitas Kallas, et teavitab parlamenti arengutest tema kavandatavas pädevusvaldkonnas “nii sageli ja nii palju kui võimalik”.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare