Kallas: ärge kiirustage Venemaale
“Samas peaksid paljud Eesti ettevõtjad hoopis mõtlema, kas nad ei osutu ärakasutatuks kellegi teise käes ja sootuks teistel eesmärkidel, kui neile enestele tundub,” lisas Kallas.
Ta lisas, et need teised eesmärgid võivad olla hoopis teiste riikide omad.
“Meiegi otsime ju välismaal ettevõtjaid, kes on ühel või teisel põhjusel huvitatud suhetest Eestiga ning samamoodi käitub iga riik. Ka Venemaa,” ütles Kallas.
Valitsusjuht lisas, et Eesti-Vene suhteid arvestades on kõik palju keerukam kui näiteks Eesti ja Rootsi vahel.
Eesti turvateenuste turu liider Urmas Sõõrumaa ütles Postimehele, et Vene-suunaliste majandussuhete avanemine on vajalik kogu riigile.
Ta nentis, et Eestis on praegu tootmisega seotud vaid 300.000 inimest, kuid hädasti oleks vaja, et veel 100.000 kuni-150.000 inimest saaks tootvat tööd teha.
“Loomulikult on Eestile oluline Vene turg, mida me mõistame ja mille keelt me oskame,” ütles Sõõrumaa.
Postimees märkis, et viimastel nädalatel on Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni (ESES) võtmeisikud, näiteks Toomas Luman ja Jüri Käo kohtunud president Arnold Rüütli, peaminister Kallase ja Tallinna linnapea Edgar Savisaarega.
Kõigil neil kohtumistel on jõutud teemani, et Eesti-Vene majandussuhete parandamiseks peab siseministeerium registreerima Moskva patriarhaadile alluva õigeusukiriku.
“Eesti ettevõtjad ootavad praegu valitsuselt ja presidendilt konkreetseid samme,” ütles ESEA tegevdirektor Jaak Saarniit Postimehele.
Kallas nentis, et valitsus soovib küll kirikutüli lahendada, kuid ta pole tuleviku suhtes eriti optimistlik.
“Kui Eesti saab Venemaalt enamsoodustusrežiimi, on see eksportööridele positiivne,” ütles ta. “Kuid ma ei loobu soovitusest, et töötada tuleb ekspordi nimel Läände, mitte Itta.”
Kallas ütles, et need, kes töötavad ainult mahajäänud turule, määravad ennast mahajäämusele.
“Ja kui seal hakkab majandus kiiresti arenema ja tehnoloogia täiustub, siis ei osta ka nemad enam vähekvaliteetset toodangut,” hoiatas peaminister.
