Kaljulaid: naistel on alati küsimus, et kas peaksime mõtlema rahvastiku juurdekasvust või tohime teha oma valiku vabalt?

 (325)

Kersti Kaljulaid
Kersti Kaljulaid Foto: Hendrik Osula

President Kersti Kaljulaid jagas Sirbile antud intervjuus oma mõtteid sellest, kuidas mõtestada isamaalisust tänapäeval.

"Põhiseadusega on seatud Eesti riigi kõige tähtsamaks eesmärgiks pikaajaline ja turvaline areng demokraatliku õigusriigina. Riigi jätkusuutlikkuse ja rahvusvahelise aktsepteerimise tagavad õigusriigi väärtusi kandvad põhimõtted. Selleks on äärmiselt oluline, et me ise neid põhimõtteid riiklikult austame. Võimatu on öelda, et kodus ma ei respekteeri näiteks vähemuste huve, ja siis minna piiri taha ja nõuda, et teised riigid peavad respekteerima väikeriigi huve – see on üks ja sama asi," ütles Kaljulaid.

"Meil naistena on alati see küsimus, et kas peaksime mõtlema hästi palju sellele, et Eesti riigis oleks rahvastiku juurdekasv taastetasemel, või tohime meiegi nagu kõik teised haritud naised maailmas teha oma valiku vabalt? Me tegelikult teame, et maailmas ei ole ühtegi riiki, kus võimaluste, vabaduste ja jõukuse kasvades oleks tehtud valik pigem hästi paljude laste saamise kasuks, loobudes kõigist muudest võimalustest, mida ühiskond ja elu ja maailm meile pakuvad. Ma arvan, me peame selle üle mõtlema ja sellest ausalt rääkima," lisas Kaljulaid.

Seotud lood:

"Usun, et Eestimaa tühjaks ei jää, sest kahtlemata on Eesti heaoluriik: looduslikult sobilikus kohas, kus pole kliima kataklüsme; geopoliitiliselt on see küll veidi aktiivne regioon, aga ausalt öeldes, vaadates, mis mujal maailmas toimub, siis ei ole isegi ju selle üle põhjust kurta. Kui tahame oma keelt ja kultuuri kaitsta, tuleb meie ümber toimuvaid globaalseid muutusi vaadates mõelda, kuidas kõige paremini keele ja kultuuri säilimine tagada. Minu meelest on see see, kui iga Eesti kooliealine saab minna eestikeelsesse kooli, sest ta on kultuuriruumis piisavalt sees, tal on kõigi teiste eesti inimestega, kelle kodus ka eesti keelt räägitakse, võrdsed võimalused."

"Maailm ei ole suletud paik ja selleks, et teiste inimestega suhelda ja neid mõista, tuleb õppida keeli. Miks ei võiks olla eesti lasteaiad kakskeelsed, nii et kõik lapsed oleks algkooli astudes kaks- või kolmkeelsed? Seepärast on ka väga tore, et meile tuleb ülikoolidesse järjest rohkem inimesi mujalt, kes õpivad ära ka eesti keele ega ütle, et see on liiga vähese kasutajaskonna keel," lisas Kaljulaid.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare