Kalev Spa kliendid: ujulas on külm ja hallitab
„Meil käib remont juba kolm aastat. Varsti saab veekeskus kolmeaastaseks ja pole olnud ühtegi ööd, kus meil poleks toimunud puhastus- ja ehitustöid,” ütles veekeskuse direktor Evelin Männikust Delfile.
Varem kurtsid külastajad selle üle, et pesuruumis tuli pooltest duššidest jääkülma, ülejäänutest aga kõrvetavalt kuuma vett, seda lisaks veel olematu survega. See probleem on Männikust sõnul kõrvaldatud. Kahe nädala eest vahetati välja veetorude ventiilid ning nüüd peaks veetemperatuur olema kõikjal ühtlane. Siiski kurtis Kalev Spa klient Delfile, et pesuvesi on jahe ja duširuumi õhkub külma.
Soojem vesi maksaks kliendile 30 lisakrooni
„Üldsegi oleks normaalne, kui ma saaksin ise vett soojemaks ja külmemaks keerata — siin käivad ju samal ajal nii väikesed lapsed kui näiteks talisuplejad,” rääkis nördinud klient Delfile.
„See on temperatuur, mis peaks olema pesemiseks normaalne,” ütles Männikust. Ta küll möönab, et ilmselt on osa inimesi harjunud end soojema veega pesema, kuid veetemperatuuri tõstmine kas või kraadi võrra või reguleeritavate dušisegistite paigaldamine oleks kulutus, mida veekeskus ei ole hetkel valmis tegema.
„See oleks liiga suur investeering. Kahjuks on vee, soojuse ja elektrihinnad tõusnud ujulale ligi 130 protsenti. Mis ei ole tõusnud, on meie piletihinnad,” sõnas Männikust.
Kui klient oleks nõus ujulapileti eest 30 krooni rohkem maksma, siis oleks mõeldav, et ta saaks ise omale dušivee soojust valida. Tarbijaküsitlused aga näitavad, et selline hinnatõus poleks ujula kliendile vastuvõetav. Siiski rääkis veekeskuse direktor, et praegu on koostamisel uue aasta eelarve ning kuigi esialgu pole hinnatõusu otsustatud, pole välistatud, et järgmisel aastal ujulapileti hind kerkib.
Hallitus või vuugitäide?
Külastajate arv aga kasvab pidevalt. Veekeskus on rajatud arvestusega, et seda külastab päevas maksimaalselt 1300 inimest. Praegu on ujula koormus keskmiselt 1200 inimest päevas, nädalavahetuseti 1500. Paljud probleemid ongi Männikust sõnul seotud külastajate rohkusega.
Selle võrra on ka rohkem inimesi, kes ujulas probleeme märkavad, kurtjate kirju saab veekeskus iga päev. „Oleme klientide tagasiside eest tänulikud,” ütles Männikust.
Kuid kurtmist, et basseini vuugivahed hallitavad, ei ole ta oma sõnul veel kuulnud. Basseinipõhja puhastatakse regulaarselt kaks korda nädalas ja seega pole hallitamine direktori sõnul võimalik, pigem on tegu halli tooni vuugitäitega.
Kuna inimesi käib ujulas palju, on jooksvate remonditööde kiuste ikkagi kogu aeg midagi, mis vajab parandamist. “Kahjuks pole Eestis ühtki ehitusfirmat, mis annaks ujula ehitusele viieaastase garantii,” kahetses Männikust.
