Kalendrist kaob neli lipupäeva

Parlament tõmbas lipupäevade nimekirjast maha neli senist tähtpäeva, mil sinimustvalge on pidanud kohustuslikus korras lehvima.

Loetellu lisandus 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäevana, kirjutab Eesti Päevaleht.

Riigikogu toetas läinud nädalal Eesti lipu seaduse eelnõule tehtud parandust, mille järgi ei pea lippu heiskama enam 1. mail, Euroopas laialdaselt tähistataval kevadpühal. Samuti loobusid poliitikud plaanist teha lipupäevaks 9. mai — Euroopa päev.

Kompromissina kirjutati eelnõu teksti riigiasutustele nõue tõmmata 9. mail vardasse sinine euroliidu tähelipp. Mõlema päeva tühistamist taotles Eesti vabadusvõitlejate liit. Vastava muudatusettepaneku esitas Isamaaliit, kes oli ka teiste paranduste autor.

Tähtpäevade nimistust läheb kustutamisele veel 16. november, mis on tuntud taassünni-päevana. 1988. aasta 16. novembril võttis tollane ülem-nõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, kuulutades välja ENSV seaduste ülimuse NSV Liidu omade ees.

Keskerakondlane Küllo Arjakas meenutas, et selle otsuse taga oli 861 987 allkirja. “Hääletamisel võiks ilmutada lugupidamist nende sadade tuhandete inimeste vastu, kes tookord osalesid,” pooldas Arjakas senise lipupäeva säilitamist.

Lipupäevadena vajuvad lähitulevikus ajalukku ka 18. november ja 16. veebruar ehk Läti ja Leedu iseseisvuspäevad.

Uue lipupäevana jõuab kalendrisse 3. jaanuar Vabadus-sõjas võidelnute mälestuspäevana. 1922. aasta 3. jaanuaril sõlmisid Eesti ning Nõukogude Venemaa vaherahu.