Kalasadama planeering kanti surve tõttu maha
Linnaplaneerimise ameti esindaja Lia Gailani sõnul kuulutatakse piirkonnale esindusliku välimuse kujundamiseks välja rahvusvaheline arhitektuurivõistlus.
“Kalasadama ümbruse tulevane nägu selgubki pärast mainitud konkurssi,” selgitas Gailan. “Praegu paneb linnavalitsus paika vaid hoonestusala kohta käivad punktid, milles määratakse ruumide brutopinnad, optimaalne kõrgus ning otstarve.”
Kui suvel langes avalikustatud detailplaneeringule arhitektide liidult osaks vaid halbu sõnu, siis uuele ettepanekule jagab EAL-i aseesimees Indrek Allman ohtralt kiitust.
“Rahvusvaheline arhitektuurikonkurss on suurepärane mõte, kuna aitab kaasa Kalasadama intelligentsele ja kaunile arendusele,” leidis ta. “Üheks põhisuunaks piirkonna kujundamises peaks olema linna avamine merele, eelmine ettepanek oleks töötanud aga risti vastupidi.”
Allmani entusiasmiga ei läinud kaasa algse detailplaneeringu autor arhitekt Meeli Truu, kelle arvates muudaks rahvusvaheline võistlus Kalasadama ümbruse turistilõksuks. “Kalasadam peaks jääma kohalikule inimesele. Lisaks seoks konkurss selle liialt mõne tunnustatud arhitekti nimega,” märkis ta. “Pealegi läheb rahvusvaheline projekt liiga kulukaks.”
Indrek Allman leidis aga, et Kalasadama turismimagnetiks muutumine oleks ainult positiivne. “Kõik maailmalinnad üritavad luua midagi, mis teeks linna rahvusvaheliselt kuulsaks ja eriliseks. Kui sellise märgi saaks Kalasadam, oleks see suurepärane.”
Rahvusvahelise projektiga kaasnevaid suuremaid kulusid pidas Allman kokkuvõttes õigustatuks, kuna Kalasadam on suur piirkond ning selle eeskujulik areng väärib ka ohvreid.
Rahvusvaheline võistlus kuulutatakse välja pärast seda, kui linnavalitsus on laekunud ettepanekud punkt-punktilt läbi vaadanud. Arvatavasti toimub see lähinädalate jooksul.
Tallinna siluetti muutva Kalasadama detailplaneeringu avalik väljapanek tõi endaga kaasa kohalike elanike allkirjade kogumise kampaania. Lisaks levitati kriitikast kubisevaid tekste paljudes internetifoorumites ja meililistides.
Muu hulgas viitasid kriitikud asjaolule, et detailplaneeringu tehes jäeti ära keskkonnamõjude strateegiline hindamine, samuti peeti kavandatavaid hooneid juba olemasolevate majadega võrreldes ebamõistlikult suureks.
Kodanikud leidsid, et planeering on asjatundmatu ja pealiskaudne ega arvesta piirkonna miljööväärtuslikkuse säilitamisega. Pahameelt põhjustas ka jalakäijate surumine maa alla ning autodele eesõiguse andmine.
Avalikud kirjad viitasid kümmekonnale planeeringut puudutavale probleemile, teiste seas kritiseeriti avalikul väljapanekul esitletud maketti, mis oli kohalike arvates puudulik ega andnud võimalust hinnata adekvaatselt piirkonda kavandatud majade ja inimese vahelist suhet.
