Põlula Kalakasvatuskeskus hakkas noorkalu kasvatama ja vette laskma 1997. aastast alates.

“Asustamiste abil püüame suurendada kalade arvukust nendes jõgedes, kus on kunagi olnud elujõulised asurkonnad, mis aga inimtegevuse tagajärjel on kadunud või jäänud väga väikeseks,” ütles Põlula Kalakasvatuskeskuse juhataja asetäitja Ene Saadre. “Soovitusi asustamisjõgede valikuks annavad Mereinstituudi teadlased.”

Vee kvaliteet Eesti jõgedes on viimastel aastatel paranenud, see on üheks eelduseks, et hakkavad kujunema ka iseseisvalt paljunemisvõimelised kalapopulatsioonid. Näiteks uuringute andmetel on Eestis seni säilinud Kunda ja Keila jõgede lõhede geneetiline kvaliteet üks parimatest Läänemeres. Kuni kalade asurkonnad aga ise ei suuda kestma jääda, seni aitab nende arvukust hoida ja suurendada Põlula Kalakasvatuskeskus.

Lõhe ja meriforelli noorkalu lastakse jõgedesse peamiselt ühe- ja kaheaastastena. Suurem osa lõhedest on selles vanuses laskumisstaadiumis, mis tähendab, et peagi pärast asustamist siirduvad nad jõest merre toitumisrändele. Suguküpsuse saabudes tulevad ellujäänud kalad sügiseti tagasi oma sünni- või asustamisjõkke kudema. Kuigi on ka eksimisi, tunnevad nad tavaliselt oma kodujõe ära erilise lõhnamälu abil.

Tänavu asustatud kaladest oli 5800 isendit märgistatud individuaalmärgisega, mis sisaldab numbrit, tagastusaadressi ning juhendit.

“Igal aastal korraldab kalakasvatuskeskus kaluritele märgistamist tutvustava seminari, et nad teaksid väljapüütud kalade kalamärgiseid meile tagastada,” ütles Saadre. “Kalamärgiste abil saame andmeid kalade toitumisrännete kohta.”

Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Põlula Kalakasvatuskeskus on Eestis ainus kalavarude taastamisega tegelev riiklik kalakasvandus. Keskuse ülesanneteks on külmaveeliste kalade, eeskätt lõhilaste noorjärkude kasvatamine Põhja-Eesti vete kalavarude taastamiseks.