Milles täpsemalt Nielseni võimalik seadusega pahuksisse minek seisneb, jätab prokuratuur esialgu enda teada, kirjutab Eesti Päevaleht Online.

Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Külli Kivioja sõnul on algatatud kriminaalasi nii varajases uurimisstaadiumis, et uurimise huvides ei saa õigupoolest midagi öelda. “Saan öelda vaid seda, et käesolevas kriminaalasjas on kinni peetud üks isik, aga kuna enamik toiminguid on alles pooleli, siis täpsemalt ei saa toimuvat kommenteerida,” lisas Kivioja.

Nielsen: suhelge prokuratuuriga

Eile õhtuks kukkus ka tähtaeg, mil uurimist juhtiv ringkonnaprokurör Elle Keeman pidi otsustama Nielseni vahi alla jätmise. Kuid kuna prokuratuuril puuduvad kahtlused, et Nielsen võiks sooritada uusi kuritegusid või minna maapakku, siis ei pidanud prokurör vajalikuks taotleda Nielseni vahi alla jätmist.

Thorben Nielseniga seotud ettevõtete telefoninumbritel helistades ei vastanud eile pärastlõunal keegi. Eesti Päevaleht proovis mehega ühendust saada elektronposti teel ning veidi enne tööpäeva lõppu võttis Nielsen toimetusega ise ühendust. Esmalt väitis ta, et pole viimastel päevadel pidanud suhtlema ei politsei ega prokuratuuriga. Kuulnud, et prokuratuur kinnitab tema kahtlustatavana ülekuulamist, soovitas mees suhelda prokuratuuriga.

Prokuratuuri pressinõunik kinnitas, et Nielseniga suhtlesid uurijad veel eilegi. “Tõenäoliselt ei soovi ta sel teemal rääkida,” lisas Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Külli Kivioja.

Thorben Nielsen on viimastel aastatel ajakirjanduse huviorbiiti tõusnud ennekõike sooviga rajada Pärnumaale Audru valda Eesti suurim kalakasvandus, mis annaks tööd 400–650 inimesele. Mullu suvel rääkis praeguseks kümme aastat Eestis kalaäri ajanud Taani päritolu Nielsen Eesti Ekspressile, et kalakasvanduse käivitamine läheb maksma 1,5 miljardit krooni. “See oleks üks Eesti suuremaid välisinvesteeringuid läbi aegade ning vaieldamatult suurim rahasüst kalandusse,” kirjutas Ekspress.

Äriregistri andmetel on Nielsenil lisaks kalafarmi rajavatele Baltic Seafood Pärnu OÜ-le ja Fjord Fresh Holding AS-ile osalus veel kümnetes teistes kalanduse, aga ka metsanduse ja põllumajandusega tegelevates ettevõtetes. Mis ettevõttega seoses Nielsen uurimisorganite tähelepanu pälvis, Päevalehel eile teada saada ei õnnestunud.

Tänavu kevadel algatas Audru vallavolikogu kalakasvanduse rajamiseks vajaliku keskkonnamõjude hindamise ja ka planeerimise. Praeguste plaanide kohaselt peaks välisinvestorite konsortsium Fjordfresh kalakasvanduse rajama Audru valda Põldeotsa külla Suuresilla suurfarmi. Kalakasvandust rajava konsortsiumi liikmeteks on peale Nielseni Taani ja ·veitsi firmade esindajad, Eesti ärimehed Arvin Peks, Ürgo Tikerpuu, Tauno Heil ning piimaliidu ja E-Piima juhina tuntud Jaanus Murakas.

Järgneva viie aasta jooksul peaks Audru kalakasvandusse mitmes ehitusetapis kerkima peamiselt Euroopa Liidu ja USA ekspordile suunatud kohakasvandus, kalasöödatehas, väetisetehas, külmutustsehh jm. Praegu vahendab Niesen kala peamiselt Venemaalt Euroopa Liitu ja USA-sse. Veel aasta eest kuulus talle ka kaks kalatraalerit, hiljuti müüs ta need Eesti Ekspressi andmetel aga maha.

Kalatööstur: ettevõtmine tundub liiga suurejooneline

•• Endise Hiiu Kalatööstuse juhi ja Viru Kalatööstuse omaniku Agu Laanemetsa arvates oleks Eesti kalanduse arengule väga kasulik, kui Fjordfreshi Audrusse kavandatav kalakasvandus kunagi ka tööle hakkaks.

•• Samal ajal möönis Laanemets, et tema nende plaanide täitumisse ei usu. “Samas ma pean tunnistama, et mina seda härrasmeest ei tunne, aga kes olen mina maailma kalaäri mastaape arvestades. See, et mina seda meest isiklikult ei tunne, ei tähenda veel seda, et ta poleks maailma mastaabis tõeline tegija,” lisas Laanemets.

•• Praegu on Eesti kalandus keskendunud peamiselt loodusest püütava kala müügile. Kuigi viimase aastakümne jooksul on rajatud ka kalakasvandusi, on Eesti Laanemetsa sõnul mahte arvestades rahvusvahelises kalaäris väike tegija. “See Audru projekt tundub isegi liiga suurejoonelisena ja kui keegi selle ära teeb, siis oleks ta ikka väga kõva mees.”

•• Samal ajal arvas Laanemets, et Nielseni öeldud investeerimismahud tunduvad talle uskumatud. “Ma ei tea, miks just Eesti on selleks kalakasvanduseks sobilik paik,” lisas ta.