Kaks aastat eurot: iga neljas eestlane pole ikka veel kohanenud
2011. aasta jaanuaris asendati kroonid eurodega ja eestimaalastel tuli hakata maksma euroliidu ühisvaluutaga. Eri andmetele toetudes võib väita, et kuigi majandus- ja ekspordikasv on olnud prognoositust palju kiirem, on tavainimestel siiski kõigis eluvaldkondades hinnatõusu tõttu varasemast rohkem muresid. Seda näitab kasvõi konjunktuuriinstituudi igakuine kindlustunde indikaator, mis oli 2012. aasta novembris võrreldes 2010. aasta novembriga langenud märksa madalamale ja lausa 76% küsitletuid pelgas, et pere majanduslik olukord jääb järgmisel aastal samasuguseks või muutub senisest raskemaks.
Swedbanki rahaasjade teabekeskuse tehtud uuringust selgus, et iga neljas eestlane ei ole eriti või ei ole üldse eurohindadega kohanenud. Paar kuud pärast uue raha käibeletulekut arvutas 86% inimesi hindu vanasse vääringusse ümber, aasta hiljem ei olnud nende osakaal oluliselt vähenenud ja ümberarvutajaid oli veel 79%.
Münte alahinnatakse
„Igapäevaste ja väiksemakaaluliste ostude puhul paljud inimesed enam tihtilugu ümberarvutamisele aega ei panusta, ent tuleb tunnistada, et kui jutt puudutab suuri tehinguid, nagu näiteks korteri- või autoost, kipuvad siiski kroonihinnad mängu tulema. Üks põhjus on võimalus hindu varasema perioodiga hõlpsamini võrrelda, teisalt oli ju Eesti kroon päris oma raha, mida kaua oodati ning millega oli päris kindlasti enamikul inimestest emotsionaalne side tekkinud,” lausus teabekeskuse juht Anne Kalberg-Sägi.
Suuremate toidupoekettide Selveri ja Rimi arvates on kroonihindade näitamise aeg ammu ümber saanud, kahes vääringus näidati hindu aasta aega. Ent Prisma market kavatseb täielikult eurohindade näitamisele üle minna alles paari päeva pärast ehk järgmise aasta algul.
Küll on näha trendi, et kaardimaksete hulk suureneb veelgi, sest euromünte on ostjatel ebamugav kaasas kanda. Ühtlasi on ostjad tunnistanud, et müntide väärtust tihti alahinnatakse ja see soodustab suuremaid kulutusi.
Euro tulekuga on oma tarbimisharjumusi muutnud veidi alla poole Swedbanki küsitlusele vastanuid. See väljendub peamiselt hoolikamas hindade jälgimises ja odavamate toodete ostmises, samuti käiakse harvemini poes.
Euroga harjumise puhul on oluline tähtsus sissetulekutel ja elukohal. Paremini on uue valuutaga harjunud kõrgema sissetulekuga inimesed, linnarahvas – eriti tallinlased – ja meesterahvad. Suuremaid kohanemisraskusi kogevad töötud, maainimesed ja naised, samuti tööealised keskmise sissetulekuga inimesed, kes teenivad 767–894 eurot kuus.
Prognoositust paremini
Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse osakonna juhi Peeter Luikmeli sõnul peab kahe esimese euroaasta mõju hindamiseks võrdlema meie praeguseid ootusi 2010. aasta omadega. „Kasutades selleks Eesti Panga sügisprognoose aastatest 2010 ja 2012, võib öelda, et majandusel tervikuna on läinud oluliselt paremini. Seda ennekõike esimesel euroaastal, kus majanduse kogutoodang kasvas kaks korda prognoositust kiiremini ehk 8,2%. Tööhõive kasv ja tööpuuduse vähenemine toimusid samuti oodatust kiiremini. Käesoleval aastal on kujunemas ka majanduse kogutoodang jooksevhindades ligi miljardi euro võrra suuremaks, kui kaks aastat tagasi prognoositud sai,” ütles Luikmel. Samuti on tema sõnul praeguseks majapidamiste hoiused kahe aasta tagusega võrreldes ligi neljandiku võrra kasvanud.
LÕUNANAABRID
Läti valib euro ja rubla vahel
Läti europarlamendi saadik Sandra Kalniete ütles hiljuti telekanali LTV hommikusaates „Labrīt Latvija”, et sisuliselt tuleb riigil teha valik euro ja rubla vahel. Läti on algatanud kodu- ja välismaal kampaania, veenmaks skeptikuid ja Euroopa Liitu, et ta on ka valuutaliidus edukas. Lõunanaabrid loodavad eurole üle minna juba 2014. aasta alguses.
Läti rahandusministri Andris Vilksi hinnangul on Läti üks Euroopa Liidu kiiremini kasvava majandusega riike, samal ajal kui sealne hinnatõus on tagasihoidlik. Seejuures näitas hiljutine rahvaküsitlus, et rahva enamik eurole üleminekut ei pooldagi.
Läti ettevõtjad tahaksid hakata eurohindu näitama juba varem, kui eurole ülemineku seadus seda tegema kohustaks. Seadus nõuab, et kahte hinda tuleb paralleelselt näidata 1. oktoobrist 2013 kuni 1. juulini 2014, kuid ettevõtjad tahaksid seda teha niipea, kui ametlik vahetuskurss paika saab.
Kas arvutate ikka eurosid kroonideks?
Sirje Potisepp
toiduainetööstuse liidu juht
Mis siin pattu salata: ka mina arvutan aeg-ajalt kroonides. Põhiline arvutus on mul see, et 500 krooni on 32 eurot.
Muidugi peab tunnistama, et rahal pole enam seda väärtust, ja see pole õige. Aga ma pole kindlasti selline nostalgitseja ega nuta „ilusat Eesti raha” taga. See, et kroonihindu enam valdavalt ei näidata, on mõistlik, sest piisavalt on harjumiseks aega antud.
Aivar Rehe
Danske Banki tegevjuht
Nii ja naa. Mina ei ole – tuleb ikka ausalt tunnistada – kroonist päriselt lahti saanud. Nii mõnegi võrdluse, mida teen, lasen peast
15,64-ga läbi ja seda pigem suuremate ostude puhul. Väiksemate summade puhul nii väga seda ei jälgi, sest hinnamuutus tundub samuti väiksem. Mind kui tarbijat see ei häiri, et enam kroonihindu ei näidata, ja see ostuotsuse tegemise kiirust ei määra.
Selveri poeketi direktor
Ma kipun ikka vahel mõne suurema asja eurohinda võrdlema kroonidega, sest see toob selle väärtuse paremini silme ette. Samas leiadki siis ikka ja jälle, et ega see väärtus pole ju enam sama. Ka hinnakuvamisel on juba ainult eurohindade näitamine täiesti õigustatud. Olen märganud, et kõige kiiremini hakkasid euroga kerkima teenuste hinnad, nagu juuksur ja keemiline puhastus.
