Kas vastab tõele, et olete hiljuti öelnud, et riigikogus peaksid olema inimesed, kes on ka päris tööd teinud?


Nädalavahetusel olin Pärnus ja toimus diskussioon valimisea langetamise üle. Muuhulgas küsiti minult, kas peaks langetama ka valimistel kandideerijate eapiiri. Ja siis ma ütlesin, et minu meelest ei peaks see olema vanuses kinni, vaid pigem seotud varasema elu- ja töökogemusega. Teisisõnu peaks riigikokku valima inimesi, kes on töötanud mõnes muus valdkonnas peale poliitika, peaks valima inimesi, kes teavad, kui raske on iga eurot teenida. 

See oli asja mõte ja ma usun, et sellest said kõik kohalolnud ka aru. Teisest küljest on selge, et säärast regulatsiooni pole võimalik kehtestada ja lõpuks on see valija otsus, kelle ta valib.

See on ju mõtteline kivi Reformierakonna noore tuumiku ehk Taavi Rõivase, Remo Holsmeri, Kalle Pallingu ja Keit Pentus-Rosimannuse kapsaaeda?!


Esiteks on see on minu arvamus. Teiseks ei ütle ma seda mitte kellegi kohta konkreetselt. 

Aga ma jään selle juurde, et see tuleb kasuks, kui sa tead, kui raskelt tuleb raha mõnel muul töökohal, kui palju tuleb selleks pingutada. 

Siiski on Eesti tipp-poliitikas palju noori, kelle karjäär on arenenud parteiliini pidi. 


Ma lugesin just Daron Acemoglu ja James Robinsoni raamatut „Why nations fail". Seal kirjutatakse muuhulgas ka, et üks põhjustest, miks mitmed ühiskonnakorraldused läbi ajaloo on kokku kukkunud, on see, et poliitika muutub professionaalseks. Sellisel juhul ei edutata inimesi enam mitte oskuste, vaid suhete alusel. 

Seepärast pean positiivseks seda, kui oma ala eksperdid lähevad poliitikasse. Sellel on ka teine positiivne külg: kui oma ala professionaal valituks ei osutu, siis ta saab jätkata oma endises valdkonnas. Kui professionaalne poliitik pole elus muud tööd teinud, siis tal pole muud valikut, kui valituks osutuda. Sellisel juhul võib see inimene hakata oma sihte seadma vastavalt sellele, kuidas valituks osutuda. 

Peate te professionaalsete poliitikute hulka Eestis probleemiks?


Ma pole sellist analüüsi teinud. Peab olema tasakaal poliitika professionaalide ja muu valdkonna inimeste vahel. Nii nagu muudest valdkondadest poliitikasse tulnud, näevad ju ka professionaalid asju oma perspektiivist.

Viimasel ajal on tulnud väga palju teateid selle kohta, kes kõik valimistel kandideerivad. Kohati tundub, et poliitikasse lähevad need, kes oma senises ametis enam tegutseda ei viitsi või oska, justkui riigikogu oleks mingi tore koht, mida muust tööst puhkamiseks väisata. Kuidas teie seda näete?


Ma ei ole nõus. Võib olla nii, et inimene on oma valdkonnas küll ammendunud, aga see võib tähendada, et tal on poliitika jaoks väga palju ideid, mida rakendada. See on igati loogiline, et inimesed tahavad tööalaselt edasi liikuda - keegi pole ju oma tööga laulatatud. Soovitatakse ju iga viie aasta tagant töökohta vahetada.