"Kui võtta selle järgi, et meil on Euroopa koalitsioon, kus on konservatiivid, liberaalid ja sotsiaaldemokraadid, siis mõnes mõttes liberaalidel üks kõrge koht võiks olla," ütles Kallas. Ta viitab sellele, et kaks kõrget kohta on juba konservatiivi ja sotsi käes: Jean-Claude Juncker Euroopa Komisjoni juhina ja Martin Schulz Euroopa Parlamendi presidendina.

Mis teeb Ansipist hea kandidaadi? "Tal on piisavalt paguneid ja vähe vastaseid. Tema kasuks räägib ka see, et ta on uuest liikmesriigist ja euroalast - Ülemkogu esimees ei saa olla väljaspool euroala olevast riigist," seletas Kallas. Ta lisas, et Ansipil on pikaaegne peaministrikogemus, mis tähendab, et ta on paljudel valitsusjuhtidest koosneval Euroopa Ülemkogu istungitel osalenud ja omaks seega vajalikku kogemust nende läbiviimiseks.

Kes on peamised Ansipi rivaalid? "Kui vaadata liberaalide hulgast, siis kindlasti fraktsiooni juht Guy Verhofstadt, aga tal on palju vastaseid. Teisi nii pikajaalise peaministrikogemusega inimesi ei oska pakkuda," arutles Kallas (Verhofstadt oli Belgia peaminister 1999-2008 - toim.).

Kui liberaalide ridadest väljapoole vaadata, siis paistab olevat šanss ka endisel Läti peaministril Valdis Dombrovskisel. Samas on tal praegu kodumaal kaelas korruptsiooniskandaal ja Kallase sõnul ei taheta ilmselt võtta riski, et Euroopa Ülemkogu juhiks saanu kohta tuleb midagi tumedat välja.

Samas märkis Kallas, et kindlasti ei otsustata Ülemkogu juhti vaid poliitilise grupi põhjal, vaid see peaks olema eelkõige inimene, kes saaks tööga hakkama ja oleks võimeline läbi rääkima ja kompromisse looma.

Kallas kinnitas, et Eestile oleks see kahtlemata suur asi, kui Ansip Ülemkogu juhiks saaks, kuna tegu on olulise ametipostiga.

Samas lööb see kaardid segi sisepoliitiliselt, sest siis peab keegi teine Ansipi asemel Euroopa Komisjoni volinikuks minema. Seda, kes see võiks olla, Kallas spekuleerida ei soovinud. "Seda peab valitsuselt küsima, kas nad on seda juba arutanud. "Mida tuleb arutada, on see, mida siin on palju räägitud, et Junckeri komisjonis ei saaks olla vähem naisi, kui siiani on olnud. Teatakse, et riikide nimetatud kandidaadid on peamiselt mehed, mis võib tähendada seda, et Juncker peab rääkima liikmesriikidega läbi nii, et igalt poolt esitataks nii mees kui naine," viitas Kallas.