Kaitsevägi keskendub NATOle

Kaitseminister Margus Hanson ja kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts tutvustasid reedel 2004. aasta riigikaitse arengu põhisuundi, mille märksõnad on vastutus, kohustus ja rahvuslikud huvid”.

Kümnest punktist koosnev arengukava tähtsamad suunad on integratsiooni jätkamine NATOga ja liikmesuse saavutamise kogemuste edasiandmine ning Eesti kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaaniaastani 2010 kinnitamine ning rakendamine, teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Kaitseminister ja kaitseväe juhataja rõhutasid rahvusvahelistes missioonides osalemise jätkamise tähtsust ja panustamist Euroopa ühisesse julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse.

“2004. aasta on Eesti jaoks pöördeline,” ütles kaitseminister Margus Hanson arengukava kommenteerides. “Kaks peamist välis- ja julgeolekupoliitilist eesmärki on täitumas — Eestist saab NATO ja Euroopa Liidu liikmesriik. Meie eesmärgiks on tugev Eesti riigikaitse toimekas NATOs ning elujõulises Euroopa Liidus”.

Eesti ühiskonnas on oluline mõtestada selgelt julgeoleku lai mõiste, mis on tunduvalt avaram, kui sõjaline riigikaitse, ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. “NATOga ei ühine mitte kaitsejõud vaid terve riik,” lausus Kõuts. “See tähendab, et riik peab selleks ka valmis olema. Riik peab olema valmis toimima seitse päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas.”.