"Keskmisest kõrgema palga maksmine on täpselt sama tähtis kui investeerimine laskemoona," lausus kaitseminister Luik.

Tema sõnul vajab riigikaitse ka laskemoona, varustust ja taristut, kuid kindlasti ennekõike pühendunud inimesi, kes neid asjatundlikult kasutavad.

Tegevväelaste palgatõus parandab palgapositsiooni tööturul ning aitab värvata kaitseväkke uus inimesi. Riigikaitse arengukava 2017-2026 eesmärkide saavutamiseks tuleb igal aastal võtta tööle täiendavat 50 tegevväelast.

Suurema reservi ettevalmistamiseks tuleb suurenda ka tegevteenistujate arvu. Alates aastast 2020 kutsutakse ajateenistusse 3500 ning 2022. aastast 4000 inimest aastas.

Lisaks planeeritakse personali kasvu seoses Küberväejuhatuse loomisega tänavu 1. augustil.

Eesmärkide saavutamiseks tagatakse tegevväelastele motiveeriv palk, järgmisel aastal kavandatav keskmine palgatõus on seitse protsenti. Riigieelarve strateegia 2019–2022 näeb riigikaitsele ette kokku 2,4 miljardit eurot. Sellest on erivarustuse hangeteks planeeritud ligi miljard eurot, millest 330 miljoni eest soetatakse sel ja neljal järgneval aastal laskemoona.

Perioodil vahetatakse välja kogu struktuuri käsitulirelvad ja kuulipildujad, soetatakse öövaatlusseadmeid ning kuuli- ja killuveste. Viiakse lõpule jalaväe lahingumasinate CV90 programm ning hangitakse esimesed liikursuurtükid.