Kaitseväe logistikakeskuse ohvitser: kas kodumaal peatselt niikuinii mahakantavat transpordivahendit tasub Afganistanist tagasi tuua?

Kaitseväe logistikakeskuse liikumis- ja veoteenistusel seisab tänavu ees tõsine proovikivi seoses Eesti vägede väljatoomisega Afganistanist, kirjutab kaitseväe logistikakeskuse teabeohvitser kapten Marek Miil kaitseväe ajakirjas Sõdur.

Nimelt plaanitakse juba praegu Eesti kontingendi Afganistanist väljatoomist.

"Erinevalt Iraagist, kus sai tugineda Ameerika Ühendriikide abile, peab kaitsevägi nüüd iseseisvalt hakkama saama. Õigeaegne plaanimine eeldab, et aegsasti oleksid langetatud otsused, mida Eestisse tagasi tuua, mida maha jätta või hoopis hävitada," kirjutab Miil.

Kapteni sõnul tuleb hinnata näiteks, kas materjali omahind tasub ära selle tagasitoomise kulud ehk kas Eestis sama asja uuesti ostmine tuleb odavam kui selle asja Eestisse vedamine.

Samas kehtib ka põhimõte, et varustus, mille sattumine vaenulike jõudude kätte võiks ohustada meie liitlasi, tuleb Eestisse tuua – seega relvad, erivarustus nagu näiteks kiivrid, killuvestid, öövaatlusseadmed jmt," lisab Miil.

Kuid materjali elutsükli aspektist tuleb logistikakeskuse esindaja sõnutsi ka kaaluda, kas kodumaal peatselt niikuinii mahakantavat transpordivahendit tasub tagasi tuua – võib-olla on odavam see juba kohapeal hävitada?

"Sarnased küsimused tuleb esitada ka laskemoona osas: kas odavam on sealses kliimas edasi-tagasi liigutatud laskemoona Eestisse tuua või kohapeal hävitada? Kui Eestis maksab tühi kasutatud merekonteiner kaks korda vähem kui siia Afganistanist tühja pruugitud merekonteineri tagasitoomine, siis kas on mõtet kulutada raha konteinerite transpordile?" arutleb Miil.