Kaitseväe kinnitusel pole teada, kui kauaks dokumendiregister suletuks jääb


Kindral Riho Terras andis kaitseväe juhtimise üle kindralmajor Martin Heremile
Foto on illustreeriv.Foto: Jaanus Lensment

Kaitseväe andmekaitse peaspetsialisti Triin Puusepa sõnul pole praegu teada, kui kauaks kaitseväe dokumendiregister andmete korrastamise tõttu suletuks jääb.

Delfi avaldas 24. novembril informatsiooni, et kaitseväe avalikus dokumendiregistris on mitmed dokumendid, mis ei peaks olema avalikud ning sisaldavad delikaatseid isikuandmeid. Kaitsevägi sulges koheselt registri ning on asjaolusid uurinud.

"Delfi poolt kaitseväele edastatud viidetest dokumentidele, kus on leida delikaatseid isikuandmeid, leidis eraeluliste andmete avaldamisel kinnituse vaid üks juhtum. Inimliku vea tõttu oli avalike dokumentide hulka sattunud kodaniku poolt kaitseväele kirjutatud kiri, kus oli kirjas ka tema enda kodune aadress," selgitas Puusepp.

"Uurimise käigus selgus, et dokumendid olid küll koostaja poolt märgistatud nõuetekohaselt ametkondlikuks kasutamiseks tasemel, kuid dokumendi registreerimisel jäi vormistus poolikuks ning ametkondlikuks kasutamiseks määratletud teave sattus avalikku dokumendiregistrisse," nentis Puusepp.

Küsimusele, kui palju taolisi valesti registreeritud dokumente on ja kui kauaks dokumendiregister suletuks jääb, vastas Puusepp, et dokumendiregistri ülevaatamise eesmärgiks on teabe nõuetekohase käitlemise tagamine, mitte dokumentide ühikuline arvepidamine.

"Register avatakse siis, kui teabe kaitseks arendatavad täiendavad tehnilised lahendused on kasutusele võetud. Kuna protsess on veel käimas, siis ei oska me hetkel prognoosida, millal uuendused rakendatud saavad ja millal on võimalik register jälle avada," ütles Puusepp.

Seotud lood:

Dokumendiregister Saurus sisaldab kõiki kaitseväe dokumente, nii avalikke kui ka ametkondlikuks kasutamiseks määratletuid ja küsimus on Puusepa sõnul juurdepääsupiirangutes. "Samas tuleb kohe rõhutada, et selles andmebaasis ei ole kõrgema salastusastmega dokumente nagu piiratud, konfidentsiaalne ja salajane," toonitas Puusepp.

Kõik kaitseväe struktuuriüksused said ülesande vaadata üle kogu üksuse asjaajamine ning kontrollida dokumentide nõuetekohast märgistamist. Hetkel toimub järelkontroll ning erinevate tehniliste lahenduste analüüs, et tagada teabe efektiivne kaitse.

"Kaitsevägi ja kaitseminister on rõhutanud, et isikuandmete kaitse on meile kõigile oluline ning kaitseväe avaliku dokumendiregistri süsteemi saurus.ee kantud andmete kontrollimisega tegeletakse aktiivselt. Põhjus, miks avalikkus registriandmetega tutvuda saab, on seotud vajadusega avalikustada nii palju kui võimalik valitsusaparaadi sisest kirjavahetust, mis demonstreerib meie riigi avatud iseloomu," selgitas Puusepp.

Distsiplinaarkaristuste info, mis avalikuks sai, polnud Puusepa hinnangul midagi häbiväärset. "Avalikult üleval olnud info näitas pigem, et ka kaitsevägi tegeleb ühiskonnas oluliste probleemidega nagu narkootikumide kasutamise vastu võitlemine ja distsipliini hoidmine," märkis ta.

Käesoleva aasta kevadest on kaitseväes, nagu ka teistes riigiasutustes, loodud andmekaitse peaspetsialisti ametikoht, kelle ülesanneteks on koordineerida isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtete täitmist. Lisaks isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtete täitmise koordineerimisele teostab andmekaitse peaspetsialist põhimõtete täitmise üle kontrolli, tegeleb rikkumistega ning personali koolitamisega.

Sügisest viiakse kaitseväe struktuuriüksustes läbi andmekaitsealaseid koolitusi ning ette on valmistatud isikuandmete töötlemise ja kaitse kord kaitseväes. Selle aasta maist on kaitseväe teenistujatele kättesaadav isikuandmete töötlemise ja kaitse teemaleht kaitseväe siseportaalis. Samuti selgitab kaitseväe peastaabi üldosakond pidevalt asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe käitlemise põhimõtteid.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare