Kaitsepolitsei võttis kaasa Simmide maalid

Herman ja Heete Simmi Saue kodus toimus kolmapäeval täiendav läbiotsimine. Miks korraldati uus läbiotsimine, kui Simmide vahi alla võtmisest on möödas juba poolteist kuud ja nende elamine on juba varem läbi otsitud, juhtiv riigiprokurör Lavly Lepp ei avaldanud.

Võimalik, et eesmärk oli vaid kaasa viia väärtuslikke esemeid, et tagada Simmide vastu esitatav tsiviilhagi, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ühtlasi võib see näidata, et kapol on uusi juhtniite. Läbiotsimise käigus viidi kaasa arvuti ja printer, samuti Simmide maalikogu. Ühe võimalusena võisid kaitsepolitseinikud Simmide maalid kaasa viia, sest soovisid eemaldada mõne maali küljes olnud jälgimis- ja pealtkuulamisseadmeid. Lepp jättis selle spekulatsiooni kommenteerimata.

Toimingu pealtnägija sõnul möödus läbiotsimine seekord kiiresti. „Esimene kord kestis see kaks-kolm päeva, nüüd vaid mõ­ni­kümmend minutit,” rääkis ta.

Lavly Lepp rääkis, et Simmide kinnisvara on küll arestitud, ent vallasvara seni mitte. „Maalid võeti ära kui meie hinnangul konfiskeerimisele kuuluv vara,” ütles Lepp. Paarikümne maali suuruse kogu kohta lausus Lepp, et prokuratuuri andmetel on tegemist hinnaliste maalidega. „Meil on kaasatud spetsialistid, kes meid sellistes küsimustes nõustavad.”

Väidetavalt koosnes maalikogu peamiselt Eesti kunstnike teostest, teiste hulgas olid seal ka mõned Pallase klassiku Richard Uutma meremotiividega maalid. Uutma akvarellide hinnad al­gavad oksjonitel 20 000 kroonist, õlimaalid on paarkümmend tuhat krooni kallimad. Mõne teose hind on oksjonitel küündinud ka 200 000 krooni ligi.

Üks tuntud Eesti kunstikoguja märkis, et pole Simmi kunstioksjonitel kordagi näinud. „Ma isegi ei teadnud, et neil mingi kunstikogu on,” imestas aastaid kunsti kogunud allikas, kes tunneb kõiki Eesti arvestatavaid kunstikogujaid.

Lepp märkis, et üldjuhul saab isikute vara arestida kahel põhjusel: kui vara on soetatud kuritegelikul viisil saadud raha eest või kui isikud on oma kuritegeliku tegevusega tekitanud märkimisväärset varalist kahju. „Praegusel juhul on põhjendatud mõlemad variandid,” lausus ta.

Üleeilse läbiotsimise juures viibis ka Heete Simm, kes lasti pärast seda vahi alt vabaks. Ta ei soovi avalikkusele praegu midagi öelda. „Heete palub, et tal lastaks rahulikult elada. Kapo on ta spiooniskandaali täiesti juhuslikult ja arusaamatutel põhjustel sisse mässinud,” vahendas vandeadvokaat Sven Sillar oma kaitsealuse sõnu.

Heete Simm on endiselt riigireetmisele kaasaaitamises kaht­lustatav, ühtegi uut kahtlustust lisandunud ei ole, kinnitas Lepp.

Eesti Päevalehe andmetel kahtlustab prokuratuur, et Heete Simm aitas kaasa oma abikaasa nn jänesehaakide tegemisele. Samuti pidanuks ta teadma asitõenditest, mis kapo nende Saue kodu läbiotsimiselt leidis.

Riigiprokuratuuri eilse teate järgi võis Herman Simm edastada salajast informatsiooni Venemaa välisluureteenistuse ohvitserile, kes kasutas ühe Eu­roopa Liidu liikmesriigi kodaniku valeidentiteeti. Kontaktid ei toimunud Eestis. Kõnealust isikut pole Lepa sõnul kinni peetud.

Septembri lõpus kaitseministri käskkirjaga loodud töörühm, kelle ülesanne on valitsemisala sees tegeleda Herman Simmi kriminaalasja järelmite analüüsiga, on jõudnud esimeste tulemusteni.

„Kõik see on käimasoleva kriminaalasja osa ja seetõttu ei ole võimalik töörühma tööd praegu veel sisuliselt kommenteerida. Võimaluse korral saab koostada vaheraportist ka avaliku kokkuvõtte, aga see selgub hiljem,” ütles kaitseministri nõunik Andreas Kaju.

Praeguseks on töörühma juht, kaitseministeeriumi kantsler Lauri Almann põhilises osas ministrit valmivast vaheraportist teavitanud. Uute süüdlaste leid­misega pole komisjonis tegeletud ja seda ei pidanud töörühm ka vajalikuks, sest see kuulub kapo pädevusse.

Väidetavalt tegeles komisjon peaasjalikult kahjude hindamisega (sisuline, tehniline jne) ja muu hulgas hindab kaitseministeerium võimaliku tsiviilhagi esitamisega seostuvat. „Komisjon esitab ministrile ka konkreetsed ettepanekud edasise osas, sealhulgas, kas ja kuidas tuleb muuta riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldamisega seostuvat,” märkis Kaju.

Kaju sõnul komisjoni töö jät­kub, ka alatöörühmades. „Kuid nen­de tööd pole me jooksvalt plaaninud edaspidi kajastada.”

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines