Kaitseminister: püsib oht, et Vene sõjalennukid tungivad Eesti õhuruumi ka sügisel
Neljapäeval Eesti õhupiiri rikkunud Vene sõjalennuk ei pruugi jääda viimaseks, nentis kaitseminister Urmas Reinsalu. Sõjalise õppuse käigus on taolisi provokatsioone oodata ka sügisel.
“Seoses Loode-Venemaa suurima sõjalise õppusega Zapad 2013 on lähikuuldel oodata Vene sõjaliste manöövrite kasvu meie piirkonnas,” selgitas kaitseminister Delfile riigi õhuruumis valitsevaid ohte. “Hetkel toimub õppuse eelfaas, kulminatsioon saabub septembris.”
Ministri sõnul on Eesti huvides oluline, et meie õhuruumi suveräänusus oleks täielikult tagatud. Selleks on vajalik, et meil oleks täielik ülevaade õhuruumis toimuvast. Viimati rikkus Vene sõjalennuk Eesti piiri 2010. aastal.
“Tõsiasi on, et Vene Föderatsioon suurendab meie regioonis sõjalist kohalolekut,” rääkis ta ning lisas, et viimasel ajal on täheldatud Läänemere kohal luurelendude sagenemist. “See on agressiivne poliitika, mis lähtub Venemaa sõjalisest doktriinist, et suurim sõjaline oht Venemaale tuleneb läänesuunalt.”
Reinsalu möönis, et Venemaa jätkab aastaid kestnud julgeolekupoliitikat, millega jaotatakse Eesti lähiregioon sõjalise kohaloleku huvipiirkondadeks. Taolist katset võib näha kas või Vene kindralstaabi ülema hukkamõistvas avalduses Soome võimaliku NATO-ga liitumise kohta. “Territoriaalse suveräänsuse rikkumised ei ole aktsepteeritavad,” tõdes minister. Provokatiivsed lennud Läänemere kohal on tema sõnul samuti üks element taolise kohaloleku kehtestamise katsetest.
Sellised olukorrad nagu neljapäevane piiririkkumine, tõestavad Reinsalu hinnangul vähemalt kolme asjaolu. Esiteks nulltolerantsi riikidevahelistes suhetes piiririkkumiste suhtes. Teiseks sõjalise taristu, näiteks keskmaa õhuseire radarite väljaarendamise otstarbekust.
“Ning kolmandaks seda, et NATO õhupolitsei missioon peab püsivalt Balti ruumis jätkuma,” märksi ta ja viitas, et selle arenguks on oluline ka Ämarisse rotatsioonibaasi toomine.
Kaitseminister lubas, et võtab Läänemere õhuruumis toimuva teemaks ka järgmisel Balti kaitseministrite kohtumisel.
Küsimusele, mis juhtub lennukiga, mis sihilikult Eesti õhupiiri rikub, vastas kaitseminister, et see sõltub jooksvast ohuhinnangust. Kui piiririkkumine on lühiajaline ning rikkumise eesmärk provokatiivset laadi, siis reageeritakse diplomaatilisi kanaleid pidi. Kui rikkumise eesmärk on sõjaline rünne või on põhjendatud kahtlus, et tegemist on renegaatlennukiga, siis kasutatakse lennuki peatamiseks relvajõudu.
Läinud neljapäeval teatas kaitseväe peastaap Vaindloo saare lähedal Eesti
õhupiiri rikkunud sõjalennukist. Teates seisis, et Eesti territooriumil alla minuti viibinud AN-26 tüüpi lennuk kuulub Vene Föderatsiooni relvajõududele.
Uudisele vastas Vene armee pressiavaldusega, kus eitas piiririkkumist, vaatamata asjaolule, et Eesti kaitsevägi tuvastas oma õhuruumi tungimise faktiliselt.
Delfi arupärimise peale kinnitas välisministeerium, et saatis neljapäeval Eesti õhupiiri rikkunud sõjalennuki osas Vene Föderatsiooni välisministeeriumile noodi, kuid hetkel pole sealt veel ametlikku vastust tulnud.
