Kaitseminister Hannes Hanso jättis teema tundlikkusele viidates sarnaselt Sven Mikseri ja kaitsepolitseiga otseselt vastamata küsimusele, kas eelmise aasta aprillis toimunud NATO õppusel Trident Jaguar leidis aset intsident, milles tundmatut drooni tulistati.

Hanso sõnul ei ole selles midagi uut, et meie ja NATO tegevuse vastu siin ja mujal on Venemaa poolt intensiivne huvi. "Võimalik, et neid huvilisi on veel, seda me oleme kogu aeg teadnud," ütles kaitseminister.

"Mis puudutab spetsiifiliselt selliseid sündmusi nagu siin on räägitud - droonid jne, siis ma pigem jätaks selle kommenteerida vastavatele asutustele," viitas Hanso kapole.

"Meie vastavad asutused tegelevad kõikide nende väljakutsetega, meil on väga kompetentsed inimesed, aga mõistetavalt on see ka üsnagi tundlik valdkond, kus me väga täpseid kommentaare anda ei taha. Seda võib kindlasti öelda, et Eesti elanikel muretsemiseks põhjust ei ole," kinnitas kaitseminister.

Hanso nõustus, et tegu on suurt avalikku tähelepanu pälviva teemaga ja kinnitas, et midagi tõsist aset leidnud ei ole.

"Avalikkus peab aru saama sellest, et kui meil oleks olnud mingisuguseid tõsiseid intsidente, siis oleks sellele ka reageeritud nii, et avalikkus oleks sellest teada saanud. Selliseid intsidente täna olnud ei ole, et me oleks pidanud kuidagi jõuliselt reageerima. Ja mõistetavalt, kui meil on tõsine olukord, siis me ei hakka NATO-sse mingit raportit saatma, vaid siis me reageerime jõuliselt. kuna seda tehtud ei ole, siis see on vihje, et midagi erakordset ja tõsist meie piiride sees juhtunud ei ole," rõhutas Hanso.

Teadmata päritoluga droonid Ämaris

Norra julgeolekuportaal AldriMer kirjutab, et Eesti kaitsepolitsei (kapo) on informeerinud NATO-t võimalikust Vene erivägede tegevusest Eestis. Portaali väitel usub kapo, et viimase kahe aasta jooksul on Vene eriväed lennanud Eesti kohal luuredroonidega.

Kaitsepolitsei esitas portaali väitel raporti NATO-le seoses alliansi mullu 20. - 27. aprillini Eestis peetud erioperatsioonide väejuhatuse õppusega Trident Jaguar, kus võeti tarvitusele täiendavad kaitsemeetmed.

"Viimasel kahel päeval, sh 22. aprillil, registreeriti droonide tungimine õppusteala kohale Ämari lennuväebaasist kagus, samuti ka üle Eesti sõjaväebaasi riigi kaguosas," seisab raportis.

Raporti kohaselt andis toonane kaitseminister Sven Mikser korralduse tulistada alla kõik droonid, mis ilmuvad Ämari ja Eametsa lennuväebaaside kohale. Dokument toob välja ühe intsidendi vahetult pärast korralduse andmist, mil Ämari lennuväebaasi lähedal tulistati ühe luuredrooni pihta 55 lasku. Mehitamata õhusõidukit ei õnnestunud alla tuua. "Droon lahkus edukalt piirkonnast."

Mikser keeldus usutluses AldriMerile korralduse andmist kinnitamast.

Aldrimer kirjutab, et Mikseri kinnitusel on droone tõepoolest sõjaväebaaside kohal lendamas nähtud, kuid senini ei ole suudetud kindlaks teha, kellele need kuulusid.

Kaitsepolitsei: Eestis ei tegutse Vene eriväed

Kaitsepolitsei (kapo) pressiesindaja ütles Delfile, et täna Norra julgeolekuportaalis Aldrimer esitatud väited, nagu Eestis tegutseksid Vene eriväed, ei vasta tõele.

"Kommenteerimata KAPO rahvusvahelist koostööd on portaalis esitatud järeldused paraku eksitavad, kuna Eestis ei tegutse Vene eriväed, ei tegutsenud aasta eest ega tegutse ka praegu," kinnitas kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp.