Aaviksoo nentis oma sõnavõtus, et iga tehnoloogia ja iga süsteem on ebatäielik ja manipuleeritav, teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

“Tehnoloogia arenguga kaasnevad uued ohud ning nendest teadlik olev ründaja on alati kaitsjatest sammu võrra ees. See seab meie ette keerulise väljakutse,” sõnas kaitseminister.

Aaviksoo sõnul on küberruum on tihti vastuoluline — meil on raske aktsepteeritava kindlusastmega teada saada ründaja motivatsiooni, konkreetseid isikuid, mida nad saavutasid ja kas üldse nad midagi soovivad.

“Tegelikku motivatsiooni ja tegelikke eesmärke teadmata on raske vahet teha süütul naljal, organiseeritud kuritegevusel või riigi põhiseadusliku korra kukutamise katsel. Väga suures osas laskume rünnakuid profileerides ja analüüsides spekulatsioonide maailma,” ütles kaitseminister Aaviksoo.

Samuti tõstatas Aaviksoo küsimuse, kas küberheidutus on üldse küberrünnete vastu reaalselt saavutatav. “Küberruumi vastuolulisust ja sügavat anonüümsust, pettemanöövreid ja manipulatsiooni võimaldav olemus peaaegu et välistab heidutusmomendi. Reaalne vastumeede poliitika kujundamise seisukohast on siiski küberkaitse — selleks on vaja nii riigisisest koostööd era- ja avaliku sektori vahel kui ka riikide vahelist koostööd.”

Teiste seas esinevad Slovakkia Atlandi Nõukogu poolt korraldataval kahepäevasel konverentsil „New Challenges. Better Capabilities“ ka NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, Economisti kolumnist Edward Lucas ning mitmete NATO liikmesriikide kaitseministrid.

Homme ja ülehomme osaleb kaitseminister Bratislavas NATO kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel, kus tulevad arutluse alla NATO operatsioon Afganistanis, NATO transformatsiooni ja reageerimisjõududega ning NATO uue strateegilise kontseptsiooniga seotud küsimused.