„Eesti kavatseb koostöös Taaniga panustada kuni kuueliikmelise väljaõppemeeskonnaga, mille peamiseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude sõjaline väljaõpe. Sarnaselt Taani väljaõppekontingendiga tegutseks ka Eesti meeskond Iraagis Anbari provintsis. Arvestades ISILi-vastase võitluse prioriteetsust, on Eesti valmis sellesse vajadusel ja võimalusel panustama täiendavalt, näiteks staabiohvitseridega. Täiendavalt panustatavate tegevväelaste hulk jääks käesoleva otsuse eelnõus sätestatud piirarvu (10) sisse. Eesti tegevväelased ei osaleks sõjalistel operatsioonidel Süüria territooriumil,“ seisab eelnõu seletuskirjas.

Väljaõppemeeskonna saatmine Iraaki on osa USA juhitavast ISILi vastasest rahvusvahelisest sõjalisest operatsioonist Inherent Resolve, mis käivitus 15. juunil 2014. Operatsiooni eesmärgiks on ISILi vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus, seda eelkõige Iraagis ja Süürias, kuid operatsiooni juhtivad ning toetavad elemendid ning staabid paiknevad ka Bahreinis, Küprosel, Egiptuses, Iisraelis, Jordaanias, Kuveidis, Liibanonis, Kataris, Türgis ja Saudi Araabias. Operatsiooni üheks oluliseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et negatiivsed arengud Süürias on võimaldanud esile tõusta ja võimsust koguda mitmetel äärmuslikel jõududel, sealhulgas ISILil, mis on haaranud enda kontrolli alla ulatusliku territooriumi Süürias ja Iraagis. „Olenemata negatiivsetest arengutest oma lähiregioonis, peab Eesti jätkama koostöös liitlastega rahvusvahelise stabiilsuse ja julgeoleku tagamist ka Eestist kaugemates paikades, tagades seeläbi enda julgeolekut. Nii kinnistame oma senist kuvandit usaldusväärse ja järjekindla partnerina rahvusvahelises kogukonnas, olles mitte ainult julgeoleku tarbijad vaid ka tootjad. Kokkuvõtvalt tugevdab antud panustamine Eesti imagot usaldusväärse liitlasriigina, kes ka keerulisematel aegadel jätkab liitlaste toetamist, panustades muuhulgas rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse, mis kokkuvõttes aitab Eestil saavutada oma julgeolekupoliitilisi eesmärke,“ on kirjas kaitseministri Hannes Hanso allkirjastatud dokumendis.

Operatsioonil osaluse kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 2016. aasta eelarves on Kaitseväe tegevuskulude tarbeks kavandatud ca 120 000 eurot.

Terroriorganisatsioon ISIL, mis tegutseb peamiselt Süürias ja Iraagis, kuid omab siirdeid ja mõju mujalgi (näiteks Liibüas), kujutab tõsist ohtu üleilmsele julgeolekule. Lisaks Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika otsesele destabiliseerimisele, kujutab ISIL reaalset ohtu Euroopa sisejulgeolekule. ISILi tegevus Süürias ja Iraagis mõjutab otseselt rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste arvu piirkonnas ja seeläbi ka Euroopa pagulaskriisi. ISIL on atraktiivne kasvulava tuhandetele Euroopa, sealhulgas Euroopa Liidu, kodanikele, kes võivad tagasi pöördudes omakorda ohustada Euroopa julgeolekut. Rünnakud Pariisis ja Brüsselis sooritati ISILi nimel ja nende läbiviimisel kasutati Euroopast pärit terroriste. ISIList lähtuv oht on märkimisväärne kogu Euroopale, sealhulgas Eestile, ja fookus ISILi vastasele võitlusele kasvab. ISILi vastane tegevus on möödapääsmatu ja Eesti panus vajalik.