Hiljutise põhiseaduseparanduse järgselt on kaitseministeeriumis valminud rahuaja riigikaitse seaduse muutmise eelnõu, milles kaitseministeerium on võimu endale krahmamisel väga aplaks muutunud.

Eelnõu kohaselt nimetab valitsus kaitseministri ettepanekul mitte ainult kaitseväe juhataja, vaid ka tema paremaks käeks oleva kaitseväe peastaabi ülema.

Kaitseliidu ülema ja väeliikide ülemad nimetab ametisse ja vabastab ametist kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul. Eelnõu seletuskirjast jääb ebaselgeks, kas kaitseministrile jääb nende ametikohtade määramisel vetoõigus või on tema roll pigem formaalne.

Kaitseväe ülemjuhataja mõistest on kavas loobuda, nii rahu kui sõja ajal juhib kaitseväge kaitseväe juhataja.

Kaitseväe juhataja ametiaja pikkuseks on määratud viis aastat, peastaabi ülema ametiaeg on tähtajatu.

Peastaabi ülema nimetamist valitsuse poolt motiveerib eelnõu peastaabi ülema tähtsa rolliga, eriti arvestades, et peastaabi ülem asendab kaitseväe juhatajat. Kaitseliidu ülema ja väeliikide ülemate kaitseministri poolt nimetamise vajalikkust eelnõu ei selgita.