Kaitseministeerium: põhimõttelisi otsuseid NATO kohalolu vähendamise kohta Balti riikides ei ole tehtud

Eesti kaitseministeeriumi teatel ei vasta The Guardiani info õhuturbemissiooni vähendamise kohta tõele, sest põhimõttelisi otsuseid NATO kohalolu vähendamise kohta Balti riikides ei ole tehtud. Samas nõustub ministeerium NATO ametnike väitega, et 1. septembrist väheneb NATO hävitajate arv Balti õhuturbemissioonil 16 lennukilt kaheksale.

"Siin mõeldakse Leedut, kus tõepoolest septembrist alates saab olema vähem hävitajaid. Kaheksa asemel neli. See on esiteks praeguse info järgi ajutine. Teiseks ei tähenda see seda, et oleks kuidagi muudetud poliitilist otsust. Nii Leedus Šiauliais kui Eestis Ämaris peab paiknema 4 hävitajat," täpsustas kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja asetäitja Artur Jugaste.

"Me räägime natuke erinevatest asjadest," lisas Jugaste. "See nõuab tõesti rohkem selgitamist, see on keeruline ja tehniline teema." Praeguste eri kommentaaride taustal tunnistas kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja asetäitja, et tegemist on kommunikatsiooniprobleemiga. "Natuke on siin tõesti kommunikatsioonihäire, oleme rääkinud veidi erinevatest asjadest asjadest NATO peakorteriga."

"The Guardiani artiklist võib jääda ekslik mulje, justkui oleks Walesis saavutatud kokkuleppeid Balti riikide heidutusmeetmete ja NATO kohalolu kohta meie regioonis ümber vaadatud. See ei ole nii: NATO kaitseministrid kinnitasid juunis nende meetmete jätkumise vajadust," selgitas Eesti kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja asetäitja Liis Mure.

Mure sõnul ei ole põhimõttelisi otsuseid NATO kohalolu vähendamise kohta Balti riikides tehtud, samuti kehtib Walesis saavutatud konsensus ning heidutusmeetmeid, sealhulgas tugevdatud Balti õhuturvet ei ole kahtluse alla seatud. "See tähendab, et NATO hävitajad Ämari lennubaasist lähiajal ei lahku ja sama puudutab ka Leedus Šiauliai lennubaasis olevat põhikontingenti."

Kaitseministeeriumi teatel ollakse hetkel koos liitlastega Ämari rotatsioonide täitmise osas arutelusid pidamas 2016. aasta kohta. Arutelud NATO peakorteris õhuturbemissiooni tuleviku osas algavad alles sellel sügisel poliitilisel tasandil. "Oluline on vahet teha laiema poliitilise kokkuleppe ning selle vahel, kuidas operatsiooni rakendamine hetkel toimub."

Kaitseministeeriumi esindaja sõnul on Leedus paiknevast kahest hävitajate paralleelsest kontingendist sellel sügisel puudu üks (ehk siis plaanitud kaheksa asemel on kohal neli). Selle põhjuseks ei ole teadlik otsus missiooni vähendamise kohta, vaid liitlastel ei ole õnnestunud leida piisavalt palju hävitajaid selle tühimiku täitmiseks. "Loodetavasti paraneb see olukord 2016. aastal ja Leedus viiakse kohalolek samale tasemele, mis varem. Ilmselt see ongi asjaolu, millele the Guardian on viidanud ja millest räägib oma kommentaaris ka NATO peakorter," lisas Mure.

NATO peakorteri hinnang hävitajate arvu vähenemise kohta ei puuduta ainult kohalolekut Balti riikides, vaid lisandub ka Poola. "Poola ei ole traditsiooniliselt olnud Balti õhuturbemissiooni osa, kuigi operatiivses plaanis NATO seda nii käsitleb." Balti õhuturbe all peab kaitseministeerium silmas põhikontingenti Šiauliais ning kahte lisakontingenti Ämaris ja Šiauliais. Kokku on see 12 hävitajat (millest käesoleva aasta septembrist kuni detsembrini väheneb kaheksale), mitte 16 nagu Balti ja Poola operatsioonide peale kokku.

Tulenevalt VF sõjalisest aktiivsusest meie õhuruumi lähistel toetab Eesti mõlema lisakontingendi jätkumist nii Ämaris kui Šiauliais ka pärast 2015. aasta lõppu.

NATO kõneisik Carmen Romero teatas Delfile, et 1. septembrist väheneb NATO hävitajate arv Balti õhuturbemissioonil 16 lennukilt kaheksale, mis jäävad paiknema Leedus Šiauliais ja Ämaris.