Kaitseministeerium kavandab Otepää loodusparki uut radariposti
Groundmaster 403 radareid osteti kaks tükki, maksma läksid need 350 miljonit krooni. Muhu saarele Levalõpme külla tuleb teine radar, Muhu radariposti ehitamist on juba alustatud ja augustis peaks see valmima. Tõikamäe radariposti kavandamisega on läinud aga kauem, üheks põhjuseks erimeelsused keskkonnaametiga, kes on piiranud kaitseministeeriumi ambitsioonikust.
Kaitseministeerium küsis eelmisel kevadel keskkonnaametile esitatud lähteülesandes esialgu nõusolekut Tõikamäel umbes 15 hektari määramiseks riigikaitsemaaks, et sinna saaks radariposti ehitada.
"Keskkonnaameti hinnangul oli taotletav maa-ala põhjendamatult suur võrreldes reaalse vajadusega ning arvestades asjaolu, et radariposti soovitakse rajada Otepää loodusparki. Otepää looduspark on lülitatud Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja nii linnu- kui ka loodusalana," teatas keskkonnaameti pressiesindaja Irmeli Karja.
Põhimõtteliselt ei ole keskkonnaametil Karja sõnul vastuväiteid radariposti asukoha käsitlemisel riigikaitsemaana Otepää valla üldplaneeringus tingimusel, et planeeringus ja planeeringule tehtavas keskkonnamõju strateegilises hindamises käsitletakse teemat põhjalikult ja igakülgselt ning kogu protsess viiakse läbi keskkonnaametiga kooskõlastatult.
Tegemist on Otepää looduspargi piiranguvööndiga, aga radariposti alal ega selle lähiümbruses ei esine kaitstavaid liike ja nende elupaiku. Tõikamäele jäävad kõrget looduskaitselist väärtust omavad Natura elupaigad – vanad laialehised metsad, millega tuleb objektide planeerimisel arvestada ning mille säilitamine peab olema tagatud. Radariposti maa-ala sisse nimetatud elupaigad ei jää.
Praeguseks on kokkulepe saavutatud radariposti suuruse osas. Kaitseministeerium nõustus vähendama planeeringus riigikaitsemaana minimaalselt vajalikku maa-ala, mis on hinnanguliselt kuni viis hektarit.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet lausus, et kuna tegemist on samas Otepää looduspargi alaga, lähtub kaitseministeerium radariposti projekteerimisel ja ehitamisel keskkonnaameti tingimustest. "Kuid kokkuvõttes ei takista need radariposti ehitamist ning radaripost ei kahjusta kuidagi sealset keskkonda," täpsustas Kuimet.
Otepää vallavanem Andres Visnapuu lausus, et tema toetab radariposti rajamist Tõikamäele - seda mõistagi eeldusel, et selle käigus järgitakse kõiki vajalikke ohutusnõudeid. 22. märtsil on kavas ka kohalikele elanikele teha tutvustav üritus.
Visnapuu tunnistas, et seoses praegu Võrumaal Nursipalu harjutusväljaku ümber toimuva vastasseisuga on teema Lõuna-Eestis üsna hell. Samas pole radaripost kuidagi Nursipallu kavandatava harjutusväljakga sarnane, sest seal ei toimu lõhkamisi ega midagi taolist.
Radariposti tööshoidmiseks hakkab seal Kuimeti teatel kokku vahetustega teenima umbes 20 inimest – lisaks õhuväe radarispetsialistidele ka kaitseliitlastest palgaline valvemeeskond, majahoidja ja koristaja. Seejuures komplekteeritakse valvemeeskond ja abitöölised üsna kindlasti kohalike elanike ja kaitseliitlaste seast.
Sarnase Muhu radarposti hoonete, trasside ja piirdeaia ehitus läks maksma pisut üle nelja miljoni euro. Tõenäoliselt jääb Tõikavere radariposti enda väljaehitamise kulu Kuimeti hinnangul samasse suurusjärku või siis suureneb mõnevõrra pikemate ja keerukamata juurdepääsuteede võrra. Täpsed hinnad selguvad projekteerimise ja riigihanke käigus.
Praeguse seisuga on plaanis radariposti ehitamist alustada järgmisel aastal ning valmima peaks see 2014. aastal.
Eestis on praegu töötav õhuväe radar Lääne-Virumaal Kellaveres ning teist ehitatakse Muhu saarele. Lõuna-Eestisse kolmanda radariposti ehitamise üheks eesmärgiks on saada korralik radaripilt ka madalamatel kõrgustel, sest Kellavere ja Muhu radarijaamade jaoks jääb osa Eestit ja Eesti lähiümbrust maakera kumeruse taha peitu. Lisaks võimaldab 470 kilomeetrise töökaugusega radar Otepääl vaadata üsna sügavalt Venemaale Pihkva kanti ja sealt veel edasi.
