"Eestil on üks väiksemaid kaitse-eelarveid NATO-s ja ka Balti riikide arvestuses oleme tänaseks selle näitajaga pronksmedalil. Leedu kaitse-eelarve on varsti ligi 2 korda suurem ja Läti sõidab meilt ka jõudsalt eest," ütles Oidsalu täna Delfile.

Eesti teeb Oidsalu sõnul kaitseväe arendamise plaane pikema aja peale, põhjalikult kaaludes ja ressursiteadlikult. "Meil on täpselt teada, milliseid võimeid suudame 2026. aastani luua, millist relvastust hangime ja kui palju maksab selle hilisem ülalpidamine. Kehtiv riigikaitse arengukava 2026. aastaks täiendavate helikopterite hankimist ette ei näe," ütles Oidsalu.

"Kui tahame teha arenguhüppe, peame kaitsekulu tõstma, sest relvasüsteemide hankimisel loevad reaalsed eurod ja dollarid, mitte protsendid SKP-st, ja neid suunavad lätlased ja leedukad lähiajal märgatavalt rohkem riigikaitsesse kui Eesti," ütles Oidsalu. Senise kaitsekulu juures Eesti tema sõnul ühtegi uut relvasüsteemi lisaks 2026. aastaks ette nähtud võimetele juurde hankida ega ülal pidada ei jaksa.