“Ma tahaks enne surma teada, kuskohast selline katk tuli, sest oma koduaias oleme kaks aastat käinud nagu miiniväljal,” lausub Kotlandi külas elav Kalev Tarkin (76).

Tema sõnul on kummaline, et kui tavaliselt saadakse puuk metsas käies, siis Kotlandi, Koimla ja Koki külas piisab, kui oma koduaias rohu peal liikuda.

Kalev on vaid üks puugihammustuse ohver paljudest, alates möödunud aastast on kõrvuti asetsevates Koimla, Kotlandi ja Koki külas puugilt hammustada saanud 30–40 inimest, kellest 15–16 on vajanud haiglaravi.

Tartu Ülikooli Kliinikumi nakkushaiguste arsti Rita Pihlaku sõnul on puukide levik seotud sooja kliimaga ja näriliste levikuga: “Tänavune talv oli soe ja see oli väga soodus puukide levikuks.”

Pisut rohkem kui kolmandik kogu Eesti puukborrelioosi nakkusjuhtudest on registreeritud Saaremaal, mis teeb sest paigast Eesti puugiohtlikema piirkonna.

Kokku pandi Saare maakonnas aasta esimese kuue kuuga kirja 88 puukborrelioosijuhtu, mis moodustab kogu Eestis registreeritud 278 juhust 32,3%.