Kaia Iva: tean juhtumeid, kus omavalitsus takistab asenduskodulapse lahkumist, et tema pearaha mitte kaotada
Riigikogu IRLi fraktsiooni juht Kaia Iva lausus täna peale õiguskantsler Indrek Tederi kõnet, et ta teab juhtumeid, kus kohalik omavalitsus ei täida korralikult oma ülesandeid asenduskoduses olevate laste eest hoolitsemisel.
"Tean juhtumit, kus kolmeaastane laps eraldati perest ja paigutati asenduskodusse, ema kirjutas avalduse lapsest loobumiseks, kuid see jäi aastateks kellegi sahtlisse. Laps, terve ja tragi, veetis järgmised kuus aastat asenduskodus, kusjuures kolmeaastane laps leiaks endale uue pere lapsendamise teel väga kiiresti. Praegu jõudis laps kuus aastat hiljem perekonnas hooldamisele," rääkis Iva.
"Tean juhtumeid, kus omavalitsus eestkosteasutusena ei ole informeerinud nn juriidiliselt vabadest lastest maavalitsust, kes saaks need lapsed suunata lapsendamisele," lausus Iva.
"Tean juhtumeid, kus omavalitsus eestkosteasutusena seab teadvalt takistusi, et ära hoida lapse jõudmine peres hooldamisele, see tähendab ära hoida lahkumine asenduskodust, mis tooks endaga kaasa riikliku pearaha kadumise," teatas Iva.
"Olen näinud olukordi, kus eestkosteasutus teeb, minu hinnangul, lapse huvisid eiravalt takistusi asenduskodus elavate vanemliku hooleta laste kooli valikul või ei võimaldagi eelkooliealisel lapsel minna lasteaeda," lisas Iva.
Need on tema sõnul üksikjuhtumid, mis on saanud lahenduse, kuid need on alarmeerivad näited. "Neil lastel ei ole peret, kogukonda, sotsiaalset võrgustikku, kes nende õiguste eest seisaks," nentis Iva.
"Ma ei taha väita, et kõigi 1200 Eesti asenduskodudes kasvava lapse eest ei kosteta piisava hoolega. Ei, üldjuhul tehakse eestkoste asutuse poolt parim võimalik. Väga paljud vanemliku hooleta lapsed jõuavad lapsendamiseni või perekonnas hooldamiseni ja ma ei taha siinkohal avada arutelu ega hakata veenma, et see on parem, kui kasvada asutuses," lausus Iva.
"Seal tehakse üldjuhul väga head tööd, kuid olen veendunud, et lapse õige kasvukeskkond on toimiv pere ka siis, kui see pole bioloogiline pere," lisas Iva.
Riigi, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori koostöös tuleb tema sõnul jõuda nii kaugele, kus iga lapse puhul on tehtud kõik võimalik, et ta saaks kasvada peres. Kui see pole võimalik bioloogilises peres, siis uues, selleks professionaalselt ettevalmistatud peres.
