Tänavuse aasta esimestel päevadel tõusis taas teravalt esile asjaolu, et ööpäevaringset abi vajavate eakate lähedaste olukord on äärmiselt niru: kas tuleb töölt ära tulla ja napi hooldustoetuse abiga lähedasele pühenduda, või siis tuleb abivajaja hooldekodusse saata, mis on teadagi üle mõistuse kallis.

„Ema, palun sure ära!“ See oli lause, mida Õhtulehega rääkinud Maret mitu korda endamisi kordas ja samas häbenes. „Miks paneb riigi sotsiaalpoliitika meid sellisesse seisu, kus peame hakkama oma vanemaid enne nende surma vihkama, sest nende hooldamine võib viia võlavanglasse?“ küsib Maret täie õigusega.

Miks on välja kujunenud selline olukord, kus inimese pensionist väärikaks eluõhtuks mitte kuidagi ei jagu ja mida selle vastu teha plaanitakse? Delfi küsimusele vastas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva: „Sellest eelarvest rahastatakse lisaks senistele erihoolekandeteenustele päeva- ja nädalahoidu suure hooldusvajadusega psüühika- või intellektihäirega inimestele ning parandatakse dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud abi kvaliteeti ja kättesaadavust.”

„Samuti alustatakse hoolduskoordinatsiooni süsteemi arendamisega, mille tulemusena saavad inimesed oma lähedaste hooldamisel asjatundlikku nõu ning soodustab inimeste liikumist erinevate süsteemide ja teenuste vahel. Sügava puudega inimese töötavale pereliikmele võimaldatakse täiendavaid puhkusepäevi,” lisas Iva.

Kangem järelevalve

Alanud aastal saavad kohalikud omavalitsused Iva sõnul tasandusfondist kokku 33 miljonit eurot lisaraha, mida on võimalik osaliselt kasutada hoolduskoormust leevendavate ning inimeste iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste pakkumiseks. Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetatakse kohalikke omavalitsusi hoolduskoormust vähendavate teenuste arendamisel ja pakkumisel. 2016–2017. aastal toetati omavalitsusi 5,3 miljoni ja sel aastal toetatakse 7 miljoni euroga. „Samuti tugevdatakse sotsiaalkindlustusameti võimekust teha kõikide sotsiaalteenuste üle järelevalvet, sealhulgas nõustavat järelevalvet teenuste osutamise ja kvaliteedi parandamiseks,” ütles minister.

Tuleval aastal tuleb reform

Hoolekande valdkonda ootavad Iva kinnitusel lähiaastatel ees mitmed suured arengud, sest riigi jaoks on oluline eakate väärikas vanaduspõlv ning omastehooldajate toimetulek. „Hoolduskoormuse probleemidega tegelemiseks loodi valitsuse juurde ka hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm, kelle ülesandeks oli välja selgitada pikaajalise hoolduse valdkonna probleemid ja töötada välja lahendused,” märkis Iva. „Rakkerühm kohtus ekspertide ja sidusgruppidega, tellis maailmapangalt mahuka uuringu ning koostas nende materjalide põhjal poliitikasuunised, mille alusel hakkab ministeerium ette valmistama pikaajalise hoolduse süsteemi muudatusi,” sõnas. Valitsus on Iva sõnul otsustanud, et sotsiaalministeerium esitab 2019. aastal eelarvetaotluse pikaajalise hoolduse reformi elluviimiseks.

Pereliikmetel on suur koormus nii hoolduse pakkumisel kui ka hooldusteenuste eest tasumisel. Umbes 30 000 naisel ja 17 000 mehel on sotsiaalministeeriumi andmetel hoolduskohustus ning seetõttu on tööturult eemal ligikaudu 8000 inimest ja 5000 töötab osalise tööajaga.

Inimeste omaosalus on kasvanud ja piirab teenuste kasutamist, näiteks üldhoolduse omaosalus oli 2016. aastal 76 protsenti. Kodus vanemaealiste inimeste iseseisvat elamist toetavate teenuste osakaal võrreldes institutsionaalse hooldusega on vähenenud, samas kui psüühilise erivajadusega inimestele osutatavate kogukondlike teenuste maht on kasvanud.