Kahel suurimal haiglal jääb raviraha napiks

Kuigi haigekassa piiratud lepingumahud sunnivad ravilaid täpsemalt majandama, jääb vähemalt kahes Eesti suuremas haiglas ka tänavu raviraha tõenäoliselt väheks.

Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimehe Jaak Tälli sõnul on haigla suvel piiranud plaaniliste operatsioonide tegemist, et haigekassa etteantud mahust kinni hoida. “Vastasel korral teeme tööd ja meile ei maksta seda välja,” ütles ta Eesti Päevalehele. “Plaanilist kirurgiat polegi viimasel ajal tehtud, sest muidu oleksid lepingud ammu lõhki olnud.”

Sellegipoolest on erakorraliste ravijuhtude rohkuse tõttu juba praegu kahe kvartali plaani ületatud ning Tälli prognoosib aasta lõpuks puudujääki. See puudutab südamehaigusi, neuroloogiat, põletusi, kõrva-nina-kurgu-, naha- ja üldisi sisehaigusi. Samuti võib raha nappida neeruhaiguste ravil.

Ka teise suurhaigla, Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri sõnul ähvardab aasta lõpus tulla olukord, et tööd on rohkem kui haigekassa raha. “Siiski ei pea haigla juba järjekorda pandud inimeste operatsioone järgmisse aastasse edasi lükkama,” lisas ta.

Ida-Tallinna keskhaigla kliinilise juhi Ralf Allikvee sõnul oleks enamik suurtest haiglatest valmis ravima palju rohkem haigeid, kui haigekassa telliks rohkem ravijuhtusid. Seepärast on haigla sunnitud majanduslike kaalutluste tõttu näiteks patsiendid kiiresti välja kirjutama ning muul viisil kokku hoidma. “Seis on pingeline, kuid me saame tõenäoliselt hakkama,” ütles ta.

Ka Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimehe Peep Põdderi sõnul on haigla lepingust üldiselt kinni pidanud, kuid veel on vara öelda, kas raha jätkub.

Samas on raviraha nappus tema sõnul ettevalmistuseks järgmise aasta lepingumahtude üle kauplemiseks, tänavu on seda leevendanud haigekassa lisaeelarvest juurde saadud raha.

Haigekassa on pressiesindaja Anne Osveti sõnul haiglate lepingumahtusid tänavu korrigeerinud ja nõukogu on raviteenuste loetelugi mitmel korral täiendanud. “Otsest ohtu, et enne aasta lõppu raha otsa saab, ei peaks olema, kui raviasutused on suutnud mõistlikult planeerida ja tööd korraldada,” märkis ta.

Urmas Siiguri sõnul kavatseb haigla lisaraha taotleda erakorralise töö katteks, eriti palju oli seda südamehaiguste ravil.

Erakorralise seisundi ravijuhtusid on Siiguri sõnul rohkem ka seepärast, et plaanilisele uurimisele ja ravile pääs on olnud pikka aega piiratud.

“Kui inimene, kes saanuks neli aastat tagasi plaanilisele uuringule ja oleks saanud ravi, poleks ta nüüd erakorralise haigena haiglasse sattunud,” ütles ta.

Anne Osvet tõdes, et käärid järjest paremate ja uuemate ravimeetodite ja -tehnoloogiate ning mitte nii kiiresti kasvava ravikindlustuse rahakoti vahel jäävad alles.