Kaheksa tundi valvelseisangut ehk päev Kadrioru lossi ees vahtkonnas
16:30 – saan Vahipataljonist kätte vahtkonna vormi. Seekord kannab auvahtkond ilusat sinist õhuväe vormi. Vorm kooneb pükstest, pintsakust, sinelist, valgest sallist, valgetest kinnastest, valgest vööst ja sineli alla, vormi külge, käivast akselbandist. Akselbant on kuldne õlapael, dekoratiivelement.
18:00 – Vahipataljonis algab toimkonna rivistus. Põhja kaitseringkonna operatiivkorrapidaja rivistab üles kõik toimkonnad, et kontrollida nende valmisolekut. Minult küsitakse, mida ma pean tegema, kui Kadrioru lossi trepile jookseb kolmeaastane laps. Vastan lubadusega last mitte rünnata, kuid teha kõik endast oleneva, et ta trepilt kiirelt lahkuks. Tundub, et vastus sobib.
Üldjuhul on protseduur trepile astuja puhul range. Esimesele astmele astumise korral tuleb karjuda „Stopp tagasi“ ja teise astme puhul „Stopp tulistan“. Edasi tuleb toimida vastavalt olukorrale ja kas relvaga (ilma lasku sooritamata), hoiatuslasuga õhku või muul moel end ning posti kaitsta.
19:00 – istume sinisesse Peugeoti väikebussi ja algab sõit Kadrioru poole. Minu vahtkonnakaaslasteks on Vahipataljonis sõduri baaskursust läbivad poisid, kes ei ole poolteist kuud väeosa territooriumilt välja saanud.
19:30 – olen esimeses vahetuses ja asun oma postile.
19:36 – presidendi kantselei ees on viis trepiastet. Kõik on veidike pragulised. Keegi peale vahtkondlaste pole seda ilmselt varem märganud.
19:41 – huvitav, miks on kantselei ees 4 lippu. Kaks Euroopa liidu ja kaks Eesti oma. Kaks mõlema vahtkondlase jaoks? Kõigele on mõeldud.
19:46 – proovin, mitut erinevat moodi oskan ma suust auru välja lasta.
19:56 – esimesed inimesed kõnnivad meie eest läbi ja ei pane meid tähelegi. Tunnen ennast sama kasutuna kui üksik pilv taevas – kedagi ma ei häiri, samas ega mind väga tähele ka panda.
19:58 – tuleb järgmine vahetus ja minu lühike, pooletunnine, liikumatuna seismine on selleks korraks lõppenud. Lahkun postilt ja suundun vahtkonnaruumi.
20:00 – esimene vahetus ongi läbi. Järgmised postil seismised saavad olema aga nii nagu peab – kaks tundi pikad.
20:05 – alustame neljatunnise telekamaratoniga. Vaatame telekat, mis vist lülitati sisse siis, kui ta siia vahtkonda toodi ning pole tänaseni kordagi välja lülitatud. Sisse-välja lülimise nupp on puldil kõige puhtam ja täiesti kulumata. Neljatunnine maraton saab teoks lihtsalt seetõttu, et und ei ole. Muidu on vahtkonnas pärast postil seismist ette nähtud kaks unetundi ja kaks toimkonnaruumis valves olemise tundi.
23:03 – televiisorimaratoni katkestab uksest sisse astuv revideerija, kelle ülesanne on kontrollida vahtkonna ruumides toimuvat ja siinset korda. Seekord ei läbinud puhtusekontrolli duširuum ja tualett, mille pean koos kaaslasega ära koristama.
Surnud jalad ja külmetavad sõrmed
23:55 – algab järjekordne postile minek.
23.59 – jõuan postile.
00:13 – nina hakkab sügelema sama ebameeldivalt nagu siis, kui juuksuri juures mõni juuksekarv ninale kukub.
00:45 – lõpetan 1200st nullini lugemise nii, et kokku kulus umbes 1200 sekundit.
00:51 – presidendi kantselei ees olevas pargis on 108 puud. Olin kuulnud, et kinnitamata andmetel on kokku 125 puud, aga juu ma jätsin pimeduse tõttu mõne kännu lugemata.
01:11 – ja siin see on – vahetuse tipphetk! Meie territooriumile saabub hiir. Hiir astub Vabariigi Presidendi Kantselei trepile selle paremalt küljelt, teeb ühe tiiru ümber posti, tõttab seejärel minu poole, vaatab mulle põgusalt otsa ja paneb plehku.
01:15 – esimene ringkäik (kahetunnise vahetuse jooksul teeme kokku seitse lühikest ringkäiku), mis tuleb meil vahtkonnakaaslasega perfektselt välja.
01:30 – näpud hakkavad külmetama.
01:48 – nüüd hakkavad ka varbad külmetama.
01:58 – kõige muu päästab külmumisest vahtkonnavahetus. Lähen vahtkonnaruumi ja poen põhku.
02:00 – teine vahetus sai lõpuks läbi, ühtegi oravat ei märganud.
03:55 – aeg ärgata sellest magusast-magusast, samas lühikesest, unest.
05:30 – oleme veetnud poolteist tundi varahommikusi telesaateid vaadates. Sel ajal teleka vaatamine on pigem klaasistunud pilguga ekraani jõllitamine.
05:55 – võtame relvad ja algab uus vahetus.
06:08 – esimene kantselei töötaja saabub tööle.
06:23 – ja seal ta on – esimene orav.
Oravalugeja: 1
06:39 – mingi koer jookseb kantselei eest läbi. Loomade rohkusest (hiired, oravad, koerad) võib järeldada, et looduse- ja loomahuvilistel oleks vahtkonnas võrdlemisi põnev.
06:58 – maja esist asub puhastama traktor. Selle operaator saab tõenäoliselt tunnitasu, sest järgneva 10 minuti jooksul suudab ta puhastada vaid kolm parkimiskohta.
07:06 – ja seal ta on – teine orav.
Oravalugeja: 2
07:15 – väljas läheb valgeks. Peaksin vist uuesti puid lugema, et eelmist tulemust kinnitada või korrigeerida.
07:23 – mõtlen, miks postil aeg sama kiiresti ei liigu nagu linnaloal olles.
07:25 – mõtlen sama asja uuesti.
07:45 – tegelikult on ühe koha peal kaks tundi järjest kramplikult seista päris raske.
07:58 – kolmas vahetus saab läbi. Nähtud oravaid: 2
Tähtsad külalised
09:30 – lähen esimest korda sööma paljukiidetud Vabariigi Presidendi Kantselei kohvikusse. Hommikusöögiks on poolmagus puder ohtra moosiga, kaks võileiba ja üks muna. Joogiks ananassimahl. Mahl ja võileivad viivad keele alla. Et ma aga eriline pudrumees ei ole, söön sellelt ainult moosi ära.
11:30 – aitab oravatest ja hiirtest. Läheme lippe langetama ja heiskama. Vahetame ühe Eesti lipu ja kaks Euroopa Liidu lippu ühe Suurbritannia lipu vastu. Oodata on tähtsaid külalisi.
12:00 – saabub Suurbritannia suursaadik. Lisaks temale on kohal Vahipataljoni aukompanii ja Kaitseväe orkester.
12:15 – suursaadik alustab presidendiga kohvi joomist, meie teeme kiirelt vahtkonnavahetuse.
12:35 – Suurbritannia suursaadik lahkub territooriumilt, Suurbritannia lipp asendatakse Malawi lipuga, sest ka sealt on oodata tähtsat külalist.
13:00 – saabub Malawi suursaadik, aukompanii on ka kohal.
14:00 – saabub Kanada suursaadik, ülejäänud inimesed on lossi ees samad kui ennist. Päeva tulemus: kolm suursaadikut, kaks oravat.
14:15 – lõpuks saabub oodatud vahtkonnavahetus. Oodatud sellepoolest, et tähtsate külaliste pärast ei olnud meil võimalust teha jalutuskäike ja see tähendas, et seisime paljude pealtvaatajate valvsate pilkude all kaks tundi järjest täiesti liikumatult.
14:40 – majast väljub Kanada suursaadik.
15:00 – saame lõpuks lõunale. Söögiks on vastlapäevale kohane hernesupp ning hautatud lillkapsad kanarulli ja riisiga. Toit saab kümne palli süsteemis hindeks üheksa - tõesti hea oli.
15:51 – alustan asjade pakkimist, sest kell 18 tuleb uuesti postile minna ja eeldatavasti vahetatakse mind välja juba kell 19:30.
Kord ja korrektsus
17:30 – vahtkonnaruumi saabub revideerija vanemveebel Poogen, kes tunneb huvi, kuidas tema Läti sugulasel (Poogen-Bogens – toim.) läheb. Vastan, et hästi – on olnud põnev ööpäev.
17:55 – valmistume viimase vahetusena postile minema. Viimased tunnid pidavat venima, eks me näe.
18:30 – jääme silma ühele umbes viie aasta vanusele lapsele, kes jääb meie trepi juures seisma, paneb kühvli parema jala juurde (nagu meie relvad on) ja küsib emalt: „Emme, kas nad puhkavad?“
18:43 – möödub teine, umbes samas vanuses, poisike, kes küsib, miks meil püssid on ja kas me hakkame laskma. Saades emalt eitava vastuse kaotab ta meie vastu huvi ja kõnnib minema.
19:01 – möödub naine kolme koeraga.
19:17 – saabub uus vahetus. Silmanurgast näen, kuidas vana vahtkond tervitab uut ja jään ootama oma viimase vahetuse lõppu.
19:30 – uus vahetus võtab vahtkonna üle ja sellega lõppeb minu teenistus Vabariigi Presidendi Kantselei julgeoleku tagamisel.
21:14 – pärast vormi ja relva Vahipataljoni ära andmist pannakse mind autosse ja alata võib tee minu koduväeossa – Staabi- ja Sidepataljoni.
Vahtkonna lõpptulemus: vahejuhtumeid ei esinenud, nägime kolme suursaadikut, kaht oravat, üht hiirt ja umbes viitkümmend koera. Vahtkonnavälisest ajast vaatasin umbes kuus tundi telekat (sealhulgas seriaale „Kodu keset linna“ ja „Kuidas alasti hea välja näha?“), magasin umbes neli tundi ja lugesin üle 108 pargis olevat puud. Samas võin uhkusega kinnitada, et olen üks neist vähestest, kellel on olnud au tagada Vabariigi Presidendi Kantselei peaukse julgestatus.
