Kaheksa riigi esindajad toetasid algatust rajada Tallinna rahvusvaheline kommunismikuritegude muuseum ja uurimiskeskus

 (27)
Kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk. Nurgakivi asetamine
Kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk. Nurgakivi asetamineFoto: Karin Kaljuläte

Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Horvaatia, Tšehhi, Poola ja Ungari justiitsministeeriumide esindajad nõudsid ühisavaldusega kommunismikuritegude uurimise jätkamist

Justiitsminister Urmas Reinsalu kutsel kogunesid üleeuroopalisel totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestuspäeval Tallinnas Euroopa Liidu valitsuste esindajad, et teha vastu ühisavaldus kommunismiohvrite mälestuseks, osaleda Eesti kommunismiohvrite memoriaali avamisel ja toetada Eesti valitsuse algatust rajada Tallinnasse rahvusvaheline kommunismikuritegude muuseum ja uurimiskeskus.

Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas, et 23. augustil austatakse kõikide inimeste mälestust, kes surid totalitaarsete režiimide ohvritena. „On märkimisväärne, et kaheksa riigi esindajad nõuavad kommunismikuritegude uurimise jätkamist. On selge, et totalitaarsete režiimide ajaloo ja kuritegude uurimine ning nende inimvaenulikkuse teadvustamine on Euroopa ühine vastutus. Üheskoos suudame hoida kättevõidetud vabadust, demokraatiat ja inimõigusi nii tänaste kui ka tuleviku ohtude eest, mis tulevad inimvaenulikest ideoloogiatest,“ ütles Reinsalu.

Kohtumisel viibinud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajad kutsusid ühisavaldusega ka teiste riikide valitsusi üles avaldama austust kõigi nende inimeste suhtes, kes langesid totalitaarsete režiimide poliitilise terrori ohvriks. Ühtlasi avaldasid kohtumisel osalejad toetust Eesti valitsuse algatusele rajada Tallinnasse rahvusvaheline kommunismiohvrite muuseum. Ühisavaldusega liitusid Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Horvaatia, Tšehhi, Poola ja Ungari justiitsministeeriumide esindajad.

2009. aasta aprillis tegi Euroopa Parlament oma resolutsioonis „Euroopa südametunnistus ja totalitarism“ ettepaneku kuulutada 23. august üleeuroopaliseks kõigi totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestamise päevaks. Täna möödub 79 aastat Molotovi ja Ribbentropi pakti sõlmimisest, mis andis Hitleri-Saksamaale vabad käed II maailmasõja alustamiseks. Lepingu salaprotokoll, millega natsistlik Saksamaa ja kommunistlik NSV Liit jagasid Ida-Euroopa oma mõjusfäärideks, pani aluse Poola, Leedu, Läti ja Eesti iseseisva riikluse hävitamisele ning käivitas sündmuste ahela, mis tõi kaasa miljonite eurooplaste langemise genotsiidi ning inimsusvastaste ja sõjakuritegude ohvriks.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare