Tänaseks on arheoloogilised väljakaevamised toimunud mõlemal laevavrakil. Esimesena kaevati idapoolset vrakki, mis kuulub tõenäoliselt 16. sajandil seilanud kaubalaevale, teatas kultuuriministeerium. 

Krundi läänepoolses osas käivad veel esimesena leitud, 14. sajandist pärineva ligikaudu 18 meetrit pika ja kuus meetrit laia laeva vraki väljakaevamised ja toestamistööd. Sellest alusest on säilinud nii põhjaosa kui mõlemad pardad. Tegemist on keskaegse kogelaadse kaubalaevaga, mis on nii oma vanuse, seisukorra kui ka sellelt saadud leiumaterjali poolest palju tähelepanuväärsem ja määratult rikkalikum: laeva sisemusest ja selle ümbert on leitud mitmeid metallist, puust, kasetohust, nahast, tekstiilist, savist ja kivist tarbeesemeid, millest mõni leid on Eestis lausa esmakordne.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnutsi on tegu erakordse leiuga, mille olulisust Eesti jaoks on kultuurilooliselt raske üle hinnata. „Eelseisvat merekultuuriaastat silmas pidades on see leid kindlasti üks suur kingitus meie mereajaloolastele ja kindlasti ka kogu Eesti rahvale. Meremuuseumi direktor Urmas Dreseni muhedat võrdlust parafraseerides - kui praegu meremuuseumis eksponeeritavat Maasilinna laeva võib hellitavalt kutsuda armsaks sapakaks, siis leitud suurema laevavraki puhul on tegemist uhke mersuga,“ ütles Saar.

„Tunnustan siinkohal ka elamuprojekti arendaja ja ehitaja konstruktiivset suhtumist ja dialoogivalmidust. Kerkiva elurajooni tulevaste elanike kodule annab aga sellise kaaluga kultuuriväärtuse avastus kindlasti juurde ka huvitava „oma loo“,“ lisas kultuuriminister.



Saar kinnitas, et lähima paari nädala jooksul peaksid selguma täpsemad kalkulatsioonid kuludest, mis on vajalikud, et säilitada ja konserveerida ning tulevikus võimalusel ka eksponeerida nii erakordset ajaloolist leidu, mida kahtlemata tuldaks spetsiaalselt vaatama nii lähemalt kui ka kaugemalt. „Anname endast parima, et leida Kadriorust avastatud ajalooliste laevavrakkide säilitamiseks vääriline lahendus,“ ütles kultuuriminister.

Esialgsete plaanide kohaselt uputatakse väiksem laevavrakk säilitamise eesmärgil pärast uuringuid Tallinna lahte ja kaetakse kinni geotekstiili ja liivakottidega. 

Vanemat, 14. sajandist pärinevat kogelaadse laeva vrakki soovib Eesti meremuuseum esialgse kava järgi paigutada muuseumi territooriumile spetsiaalselt säilitamise eesmärgil ehitatavasse ja mereveega täidetavasse konteinerisse, kuni leitakse vahendid selle konserveerimiseks ja hilisemaks eksponeerimiseks. 

Laevavraki konserveerimine eeldab kindlasti ka välisvahendite ja samuti rahvusvahelise ekspertiisi kaasamist, sest esimeste sammude seas on vaja leida märja puidu konserveerimise asjatundja projekti juhtima ning vajaliku oskusteavet edasi andma ka Eesti spetsialistidele.