"Alates Krimmi annekteerimisest möödunud aasta veebruaris ja seejärel alanud sõjategevusest Ida-Ukrainas on Venemaa end vastandanud demokraatlikule maailmale ning nendele ühistele väärtustele, millele toetuvad Euroopa Liit ja NATO. Venemaa on Ukrainas ühendanud n-ö tavapärase kaasaegse sõjapidamise, separatistlike territooriumide relvaüksuste toetamise ning ulatusliku psühholoogilise inforünnaku kodu- ja välisauditooriumile, mis muudab klassikalise riigikaitse kõrval eriti oluliseks kaitse vaenuliku mõjutustegevuse vastu," tõdeti riigikaitse nõukogus.

Nõukogu hinnangul tunnistab ka Euroopa Liit järjest enam vajadust astuda koordineeritult ja ühiselt vastu Venemaa mõjutustegevusele. Riigikaitse nõukogus leiti, et seepärast tuleb Eestis selles valdkonnas tegutseda ühtselt, vältides killustatust.

Riigikaitse nõukogu on nõuandvaks organiks Eesti presidendi juures. Nõukogu koosseisu kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister ning kaitseväe juhataja.