Kadrioru lossi ümber ehitatakse "füüsiline tõke", mis "ei ole kiviaed"
Vabariigi Presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam ütles Delfile, et nimetatud kulunumbrid on paljuski oletuslikud, kuna praegu pole veel otsustatud, milline too tõke olema saab.
"Kõigil juhtudel eelneb otsustamisele - millist võimalikku muudatust eelistada - põhjalik analüüs, mis arvestab lisaks turvaküsimustele ka avalikkuse huviga," kinnitas Sildam.
Kindlasti ei jätkata samal kujul praegu hoone tagaosa piiravat kõrget aeda. "Selleks lahenduseks ei ole kiviaed," rõhutas Sildam. Veel kinnitas ta, et ükskõik milline lahendus Kadrioru lossi jaoks valitakse, jääb presidendi kantselei hoone ümbrus avalikkusele endiselt avatuks.
Eelmisel aastal tungis kaitseministeeriumisse relvastatud Karen Drambjan ning tänavu 19. aprillil võttis valitsus vastu määruse, millega kehtestati suure rünnakuriskiga objekti kaitseks rakendatavad füüsilise kaitse meetmed.
"Millised need iga riigiasutuse puhul täiendavalt on, sõltub objekti asukohast, senistest turvameetmetest ning Eesti partnerriikide ja meie sisejulgeolekuasutuste soovitustest," lausus Sildam.
Ta lisas, et määruses on sätestatud, et objektil peab olema füüsiline välispiir, millega on tagatud isikute objektile sisenemine ja sealt lahkumine selleks ette nähtud kohtades ning välistatud kõrvaliste isikute pääsemine objekti mitteavalikule alale.
