"Aleksandra Murre seisukohad muuseumi tuleviku suhtes olid komisjonile väga sümpaatsed ning kattusid ka minu ettekujutusega Kadrioru kunstimuuseumi tulevikust," ütles Eesti kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme.

"Kadrioru kunstimuuseum peaks ennast publikule teadvustama kahes teineteisest sõltuvas suunas – lossi kui väikese kauni barokkarhitektuuri pärli teadvustamine tavakülastajatele ning ambitsioonikate pikaajaliste kunstiprojektide eestvedajana, millel on vältimatu seos teadustööga. See on mõistlik ja tulevikku vaatav suund, mis on paika pandud ja välja kujunenud mitmete aastate jooksul," ütles Helme.

Aleksandra Murre lõpetas 2000. aastal Tartu ülikooli kunstiajaloo eriala cum laude. 2001. aastast töötab Murre Eesti kunstimuuseumis, millest viimased seitse aastat Kadrioru kunstimuuseumi kuraatori ja varahoidjana, olles vahepeal täitnud ka direktori kohusetäitja ülesandeid.

Kunstiajaloolasena on Aleksandra Murre tegelenud nii Kadrioru lossiansambli ajaloo kui ka kohalike vene kunsti kollektsioonidega, on koostanud mitmeid nendesse valdkondadesse kuuluvaid näitusi, väljaandeid, korraldanud rahvusvahelisi konverentse. 2009.–2011. aastal esindas Murre Eestit Euroopa komisjoni muuseumikogude mobiilsust käsitlenud töögrupis Brüsselis, kasutades seal saadud kogemusi ka Eesti riikliku tagatise süsteemi väljatöötamisel kultuuriministeeriumis.

2001. aastast on Aleksandra Murre Eesti muuseumiühingu liige, 2009. aastast kuulub Eesti kunstiteadlaste ühingusse.

Kadrioru kunstimuuseumi senine direktor Kadi Polli lahkus ametist 28. veebruaril 2013 sooviga pühenduda õpingutele Tartu ülikooli doktorantuuris.

Kuni Murre ametisseasumiseni täidab direktori kohuseid Kadrioru kunstimuuseumi skulptuurikogu hoidja Tiina-Mall Kreem.