Kadri Simson: Riigieelarve on järjekordne paigaltammumine, suuremaid samme ei julgeta astuda
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et uus riigieelarve näitab, et valitsusel puudub pikem plaan ning elatakse vaid tänases päevas.
Kadri Simson sõnas täna menetlusse antud 2017. aasta riigieelarve kohta, et peaministri seniste kommentaaride põhjal jääb ekslik mulje, nagu oleks tegemist fantastilise eelarvega. Simson lisas, et juba mitu aastat järjest on meile esitatud eelarve, mida võib nimetada ummikusse jooksmise eelarveks.
„2017. aasta riigieelarve tulude ja kulude eeldatav maht on ligikaudu 9,5 miljardit eurot ja eelarve on struktuurses ülejäägis 0,2% SKP-st. Nominaalsest eelarvepositsioonist ei räägi paraku enam keegi. See, et meie eelarved on nominaalselt puudujäägis, pidi olema kriisiaastate erand, kuid nagu näeme, on sellest saanud uus normaalsus. Eelarvest on taaskord näha, et meie valitsusel puudub pikem plaan ning elatakse vaid tänases päevas,“ rääkis parlamendi rahanduskomisjoni liige Kadri Simson.
Simson lisas, et eriti murelikuks teeb teda järgmise aasta riigieelarve juures kütuseaktsiisi tõstmine. "Juba praegu on diiselkütuse aktsiis Eestis enam kui 30 protsenti kõrgem kui Lätis ning erinevalt Eestist, ei plaani Läti järgmisel aastal aktsiisimäära tõsta. Sellega kasvab diislikütuse aktsiisimäära vahe juba üle 44 protsendi. Peaministri sõnul on eelarve eesmärk anda tõuge majandusele, kuid ma ei usu, et kütuseaktsiisi määrade täiendav tõstmine annaks positiivse tõuke meie majandusele, pigem vastupidi.“
Simson jätkas: „Rahvale reklaamitakse muidugi sotsiaalmaksu langetamist, kuid sellest laekuv kasu on minimaalne. Kütuseaktsiisiga võetakse aga seegi pisku taas käest. Valitsus mängib nullringi mängu, mis pikaajaliselt kahjuks jätkusuutlik ei ole.“
„Viimase aspektina tooksin välja peaministri lubaduse tõmmata järgmisel aastal kogu valitsussektor trimmi. Kui me vaatame, kui õhukeseks on riik lihvitud ning kuidas juba praegu põhineb siseturvalisus suuresti vabatahtlikkusel ning missioonitundel, siis tundub täiendav kokkuhoidmine vastutustundetu. Lisaks tähendab taoline trimmimine, et sektori palgakasvud tulevad taas suuresti sisemiste ressursside arvelt. Ühel hetkel pole meil aga enam midagi trimmida. Tänane riigieelarve on järjekordne paigaltammumine,“ lõpetas Kadri Simson.
Remo Holsmer: riigieelarve toetab majanduskasvu
Järgmise aasta eelarve vähendab tööjõumakse, tõstab lastetoetusi, investeerib olulistesse infrastruktuuriobjektidesse ja toetab olulisi pikaajalisi reforme nagu haldusreform, töövõimereform ja bürokraatia vähendamine, leiab rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer.
Holsmer tõi välja, et 2017. aasta riigieelarvet kokku pannes on valitsus paljuski mõjutatud välisteguritest.
„Euroopas on jätkuvalt rändekriis, Suurbritannia on Euroopa Liidust lahkumas, meie lähinaabrite ja ekspordipartnerite majanduskasv on 1% ümber. Eelarvesse tõlgituna ei kõla aga 6,3% suurune ja ligi 500 miljoni eurone eelarve tulude kasv sugugi halva tulemusena,“ lausus Holsmer.
Reformierakondlasest riigikogu liikme kinnitusel lähtub maksupoliitika jätkuvalt põhimõttest nihutada maksukoormust tööjõumaksudelt rohkem tarbimisele.
„Maksuvaba tulu tõuseb 180 euroni kuus, sotsiaalmaksu määr langeb 2018. aastaks 32 protsendile. Sotsiaalmaksu langetamine ei vähenda Haigekassa eelarvet, puuduolev osa kaetakse muude eelarveliste tulude arvelt. Reaalsuseks saab ka 300-eurone lasterikka pere toetus,“ selgitas ta.
Holsmer märkis, et prognoositud 1,3% suurust majanduskasvu aitab ergutada riigi investeeringute kasv: olulisima sammuna jätkatakse järgmisel aastal Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist. Rahastatakse Haabersti ja Russalka ristmiku ehitust Tallinnas.
„Lisaks on majanduse elavdamiseks valitsus otsustanud kiirendada ka Euroopa Liidu struktuurifondide raha kasutamist. Järgmisel aastal on välistoetuste osakaaluks riigieelarves 961 miljonit eurot, moodustades ligi kümnendiku riigieelarve kuludest,“ rääkis reformierakondlane riigikogu ees kõneldes.
