Simson ütles Delfile, et käesolev aasta on liikluses olnud traagiline ja seetõttu kutsus ta ka juuli keskel kokku erakorralise koosoleku, kus osalesid siseminister, politsei- ja piirivalveameti ning maanteeameti esindajad.

"Kui eelmisel aastal juba tundus, et liikluses on saadud olukord kontrolli alla, sest nii vähe liiklussurmasid, kui 2017. aastal, oli Eestis viimati aastal 1947, siis käesoleva aasta algus on näidanud, et vaja on täiendavaid meetmeid," nentis Simson

Ministri kinnitusel tõstetakse järgmiseks talveperioodiks teehoolduse standardeid, et ei oleks vahet, kas lumi tuleb maha päeval või öösel. "Samuti vähendame neid maanteelõikusid, kus oli teehooldajale lubatud pikem reageerimise aeg. See suurendab teehooldekulusid 2,8 miljoni euro võrra," märkis Simson.

Lisaks on vastavalt Liiklusohutusprogrammi elluviimiskavale aastateks 2016-2019 antud toetust teeületuskohtade ohutumaks ehitamiseks, et säästa jalakäijate elusid.

Viimasel koosolekul arutati Simsoni kinnitusel väga tõsiselt ka liiklusjärelevalve meetmeid ja mahtu teedel, sest liikluseksperdid on avaldanud arvamust, et üheks traagiliste liiklusõnnetuste sagenemise põhjuseks võib olla liiklusjärelevalve ebapiisavus ja liiklust rahustavate patrullide vähesus.

"Ka maanteeamet tõdes, et liiklusjärelevalve parandamine on oluline, kuna kiiruskaamerad ning ennetuskampaaniad kõigile inimtüüpidele ei mõju," tõdes Simson.

Siseministeerium on Simsoni kinnitusel analüüsimas, milliseid õiguslikke muudatusi ja finantsilisi vahendeid on vaja mobiilsete kiiruskaamerate kasutuselevõtuks ning politsei- ja piirivalveamet on lubanud augustiks analüüsida, kuidas liiklusjärelevalvet parandada ja muuta.

Simsoni kinnitusel lepiti kokku, et enne oktoobrikuist valituse liikluskomisjoni vaadatakse arutlusel olevad ettepanekud üle ning nende põhjal tehakse ettepanekud liiklusohutuse parandamiseks oktoobris toimuval liikluskomisjonil.

Tänavu on liikluses hukkunud juba 48 inimest – sama palju kui kogu möödunud aasta jooksul kokku.