Kadri Simson: noorte Eestisse tagasi meelitamine on keerukas ettevõtmine

Noored lahkuvad Eestist mitmel põhjusel. Kui eesmärgiks on saada välismaal haridus või lihtsalt silmaringi laiendada, siis on selline ärakäimine kasuks nii noorele kui Eestile. Muret teevad aga lahkujad, keda sunnib selleks tööpuudus kodus. Ka sama töö eest kordades madalam palk on Eestist lahkumise põhjuseks.

Kui kodumaalt eemalolek on veninud pikaks, siis inimeste Eestisse tagasi meelitamine on äärmiselt keerukas ettevõtmine – näitena saab tuua kaheldava eduga programmi "Talendid koju". Kui inimesed on võõrsil elanud juba paar aastat, siis ainuüksi elamiseks soetatu Eestisse transport on väga kulukas (paljud noored on ju siirdunud mitte naaberriikidesse, vaid ka Inglismaale, USAsse, Austraaliasse jne). Kui aga eestlane loob välismaalasega pere, siis väheneb veelgi võimalus tema tagasi pöördumiseks.

Keskerakond on selle teemaga ka varem tegelenud – 2010. aasta sügisel esitas Keskerakonna fraktsioon riigikogule Eesti kodanike kojutuleku seaduse eelnõu. See eelnõu soodustas üheksa meetme abil kodanike tagasi pöördumist ning motiveerib Eestisse elama jäämist ja töötamist. Näiteks pakuti välja, et sarnaselt paljudele lääneriikidele peaks Eestis tõhustama linnade omanduses olevate korterite ehitust, kus saaks tagasitulijatele kodu pakkuda.

Samuti nähti ette senisest tõhusam eesti keele õpetamine välismaal viibivatele lastele, sest sageli ei saa vanemad naasta põhjusel, et nende laps ei suuda oma haridusteed enam Eesti koolis jätkata. Eelnõu nägi ette ka meetmeid, mis hoiaksid edasise väljarände ära. Näiteks toetus ettevõtjatele kutsekooli lõpetanute töölerakendamiseks, sotsiaalmaksu soodustused ettevõtlusega alustamiseks jne.

Sellele, kuidas noori kodumaal hoida, keskendus ka Keskerakonna 2010. aastal välja töötatud algatus töökohtade loomise seaduse näol, mis nelja meetme abil ergutaks töökohtade teket: alates keerukaid tooteid eksportivast sektorist kuni sotsiaalsete töökohtadeni. Eelnõu nägi ette Arengufondi rolli kõrge kvalifikatsiooniga töökohtade loomisel ning sotsiaalmaksu soodustuse neile tööandjatele, kes värbavad enam kui kuus kuud töötuna arvel olnud inimese.

Paratamatult vajame aga kõigi poliitiliste jõudude ühist tahet tegeleda noorte väljarände probleemiga. Arutelud peaksid toimuma nii valitsuse, riigikogu kui ka kodanikuühiskonna tasandil. Miks mitte võtta aga selle arutelu aluseks Keskerakonna poolt esitatud kaks eelnõu ja neid veelgi täiustada. Peamine on jõuda uute töökohtade loomiseni ning palgatasemeni, mis võimaldaks ka kodumaal mõistlikult ära elada.