Venemaa välispoliitikaringkondade üks põhilisi oletusi enne tippkohtumist oli Liigi sõnul see, et USA vabariiklik partei hakkab aeglaselt Trumpi aktsepteerima ja Venemaa valimistesse sekkumise teema lakkab varsti Trumpi pärandit määrimast vähemalt vabariiklaste silmis. „Oli sekkumine, aga mitte kokkumängu,” luges Moskva Liigi sõnul vabariiklaste meeleolu.

See nihe vabariiklaste hulgas tõstis Moskva jaoks panuseid, kirjutab Liik. Sümboolsel tasemel oli pelgalt Helsingi kohtumise toimumise fakt juba edu, sest andis märku Moskva isolatsiooni lõpust. Tegeliku poliitika ja kokkulepete mõttes sõltub igasugune edu Liigi sõnul aga Trumpi staatusest kodus. Loodetud konsensus, et kokkumängu ei olnud, tähendaks, et USA-Vene suhted ei oleks enam patiseisus, käimas oleva juurdluse ja riigisisese võimuvõitluse pantvang, märgib Liik.

Liik kirjutab, et Moskva eesmärk oli hoiduda millegi sellise küsimisest, mida Trump ei saa anda. Vältida püüti ka selliseid asju, mida võiks näha katsena tekitada lõhet Trumpi ja peavoolu vabariiklaste vahele, märgib Liik. Need oleksid kompromiss Ukrainas või sanktsioonide kaotamine, mida ei saa teha ilma kongressita.

Moskva ootas aga Liigi sõnul detailseid läbirääkimisi Süüria üle, mingite relvastuskontrolli küsimuste avamist ja sõnalist kokkulepet suhete edasise halvenemise peatamise kohta. Enamik sellest näib Liigi hinnangul olevat saavutatud, mis tähendaks, et Moskva jaoks oleks kõik hästi olnud, kui ainult presidendid oleksid säilitanud enesekontrolli, kui küsiti valimistesse sekkumise kohta.

Moskva kuulujuttude järgi oodati, et Trump kuulutab, et on olnud Venemaaga väga karm ja Venemaa on nüüd lubanud enam mitte sekkuda, kirjutab Liik, kelle sõnul oleks see olnud Trumpi „suur võit”. Putin oleks jäänud selle juurde, et me ei ole kunagi sekkunud ega kavatsegi. Moskvas loodeti Liigi sõnul, et see viiks sekkumise küsimuse sulgemise suunas.

Trump oli aga psühholoogiliselt võimetu eraldama tema oma legitiimsuse küsimust sekkumise küsimusest, kirjutab Liik. See aga viis rööpast välja Putini, kes ei suutnud jääda kidakeelseks ja esines ise tiraadiga erinevate inimeste vastu, kes talle ei meeldi.

Liigi sõnul ei ole tulemus just see, mida Moskva tahtis. Väljapaistvad vabariiklased hakkasid kõige karmimate sõnadega Trumpi kritiseerima ja Venemaa küsimus saavutas Washingtonis uue mürgisuse. See muudab edasised läbirääkimised keerulisemaks, kui need oleksid olnud, märgib Liik. Moskva lootis, et Trump panustab isikulikult headesse suhetesse Putiniga, nii et ta peaks kursi muutmist raskeks, kirjutab Liik. Putin aga astus avalikult koos Trumpiga USA süsteemi vastu ja nüüd on Putinil sama raske kurssi muuta, isegi kui oleks Venemaa huvides seda teha.

Kas kohtumine oli tõesti apokalüptiline katastroof Euroopa jaoks?

Neile, kes ootasid, et Trump kaitseb liberaalse rahvusvahelise korra põhimõtteid ja mõistab Venemaa tugevalt hukka, pidi see kohtumine Liigi hinnangul olema tõesti masendav vaatepilt. Selline eeldus oli aga niikuinii ekslik, sest Trump ei hooli liberaalsest korrast ega mõista seda ning liberaalset korda ei saa taastada lihtsalt Venemaad noomides ja distsiplineerides, kirjutab Liik.

Tegelikkuses võtab liberaalse korra taastamine Liigi hinnangul palju aega ja võib-olla peab asi enne hullemaks minema, kui saab paremaks minna. Meie keerulise aja standardite järgi ei olnud Helsingi kohtumise tulemus aga Euroopa jaoks täielikult halb.

Üks kindel tulemus näib Liigi sõnul olevat USA-Vene dialoogi uuenemine mitmel tasemel. Kuigi eurooplastel on oma kahtlused igasuguste USA-Vene läbirääkimiste sisu kohta, on kontaktide taastumine Liigi arvates ilmselt pigem hea kui halb. Vastasseis ilma kontaktideta või muutuda ohtlikuks.

Halb ei ole Liigi arvates ka see, et kaks poolt andsid mõista oma valmisolekust rääkida relvastuskontrollist.

Lahingut Süüria tuleviku üle ei kaotatud Helsingis, vaid juba ammu ja lääne hea strateegia puudumise tõttu, kirjutab Liik.

Suurt kokkulepet Ukraina kohta, mida paljud eurooplased kartsid, kui Trump ütles, et võib tunnustada Krimmi annekteerimist, ei olnud Liigi sõnul ilmselt üldse plaanis.

Tippkohtumisel tehtud ettepanek luua foorum USA ja Vene ärimaailma tippude kokkutoomiseks viitab sellele, et USA võib loobuda sanktsioonide pikendamisest Venemaa vastu, edaspidi on ärisuhetes lubatud kõik, mis pole keelatud, kirjutab Liik, kelle sõnul see paradoksaalselt hoopis aitab Euroopat Venemaaga silmitsi seistes. Ähmaselt defineeritud, kuid põhjalike USA sanktsioonide kontrollimatu karmistamine muudaks Euroopa sanktsioonid, mis on kindlalt seotud Minski kokkuleppe täitmisega, poliitikavahendina ülemääraseks, kirjutab Liik. Seda seetõttu, et Venemaa näeks, et majandussanktsioonid jääksid alles, mis iganes suhted tal Euroopaga ka ei oleks. USA mõõdukam seisukoht tähendab, et Donbassi konflikti lahendamise väljavaated tegelikult paranevad, kuigi see jääb kahtlemata keeruliseks, märgib Liik.

Lõpuks ei ole kindel, et uuenenud USA-Vene kontaktid jätavad Euroopa kõrvale, kirjutab Liik. Venelased teavad, et Trump on ettearvamatu ja sellised on ka tema suhted USA establishment’iga. Venemaa arvavad mõned Liigi sõnul, et paremad suhted Euroopaga aitaksid selles keerulises suhtes navigeerida.