Kadri Ibrus ajakirjandusest: Jama ei tasu välja anda

Oivalise ajakirjanduse preemia nominendi Kadri Ibruse puhul hindas žürii esiletõstmise vääriliseks tema sotsiaalteemade käsitlemist Eesti Päevalehes. Kadri Ibrus ise peab oma selle aasta parimateks töödeks lugusid inimkaubandusest ja prostitutsioonist - lugusid, mis toimuvad siinsamas Eestis meie keskel ja millest ei saa mööda vaadata.

"Mida rohkem kohtud inimestega ja räägid spetsialistidega ja näed, kuidas inimeste õigusi rikutakse, siis seda raskem on vait olla. Prostitutsioon on raske teema - mõned ütlevad ka, et lootusetu teema. Aga sellega ma ei saa leppida, vähemalt mitte nende teadmistega, mis mul täna on," on Ibrus veendunud. Mida arvab Kadri Ibrus tänasest ajakirjandusest - loe intervjuud ja saa teada!

Kas Eestis on üldse olemas täna oivalist ajakirjandust?

 Ikka on. Sellist ajakirjandust, mis toob välja võimu väärkasutust, korruptsiooni, ebaõiglust, raha laristamist. Iga ausalt kirjutatud artikkel on väärt panus ühe demokraatliku riigi arengusse. Tahaksin meelde tuletada, et ajakirjanike kritiseerijate puhul tuleb ka ikka tähele panna, kes ja mis põhjustel kritiseerib.

Kas oivaline ajakirjandus on luksus, mida tavaline ajakirjanik ei saagi endale naljalt lubada, sest tööd on nii palju ja aega napib?

Selle loogikaga ei saa küll nõustuda: iga lugu peaks olema ikka oivaline. Lugu peab olema kirjutatud mingi mõttega ja olema vähemalt kirjutaja arvates oluline. Jama ei tasu välja anda. Ajakirjanikel on ikka suur vastutus just selles osas, millest nad valivad kirjutada ja see peaks iga päev olema asjalik teema. Sealt siis need pärlid ka välja kooruvad - tee tööd ja näe vaeva, küll siis tulevad ka head lood, kõlaks vist ajakirjanduslik vanasõna.

Ajalimiit ei õigusta pinnapealseid lugusid; kui kirjutaja ei tee endale selgeks ka kõige elementaarsemat sellest temaatikast, millest ta kirjutab - muutub ta sel moel äärmiselt manipuleeritavaks igasuguste huvigruppide poolt. See tõesti ei ole oivaline.

Sind tunnustati sotsiaaltemaatika järjepideva kajastajana; miks oled asunud just seda olulist valdkonda katma?

Siin küsimuses peitubki juba vastus - see on oluline valdkond. Ma näen enda tööna kirjutamist inimestele inimestest. Ja see ei tähenda lihtsalt lugusid inimestest, vaid et kõik erinevad poliitilised otsused tuleb tuua tavakodaniku tasandile ja lahti seletada, kuidas need otsused neid mõjutavad.

Ma leian, et sotsiaalvaldkonna teemasid, nagu iga teise valdkonna omasid, tuleb samuti analüüsida ja vaadata erinevate poliitikate mõju. Me oleme harjunud, et majanduse või rahanduse teemasid analüüsitakse piki ja põiki, kuid sotsiaalvaldkonna teemade osas on ka Eesti poliitikas üks suur auk.

Samas need on tegelikult ju äärmiselt komplekssed temaatikad, kuidas inimesed ja terved põlvkonnad käituvad, nüüd ja tulevikus, mis tagajärjed kõik võivad olla inimkäitumisel, kuidas see rahas väljendub, palju erinevad valitud poliitikad lõppkokkuvõttes maksumaksjale maksma lähevad - seda kõike analüüsitakse meil ikka väga vähe.

Loe ka Kadri Ibruse lugusid:

Ühe räpase äri skeem. Alaealiste orjastamine ja kupeldamine Tallinnas

"Ta lubas, et kui teen palju prostituuditööd ja hangin raha, siis viib ta mu Las Vegasesse ja me abiellume"

Laps visati pereema vaesuse tõttu kaheksandas klassis koolist välja

Oivalise ajakirjanduse preemia antakse välja sel neljapäeval kell 12.00.

Hans H. Luige väljapandud 100 000 kroonisele preemiasumma ja Oivalise ajakirjanduse preemia nominendid on Kadri Ibrus, Mart Jesse, Vladimir Fridlyand, Rein Sikk, Daniel Vaarik ja Ühtse Eesti Suurkogu kollektiiv.