Madallennu alad on eelnevalt paika pandud ja nendeks on Lääne-Harju põhjarannikust kuni Pärnumaa põhjapiirini, Harjumaa lääneosa ning Läänemaa idaosa ning Raplamaa lääneosa, Raplamaa ja Järvamaa põhjaosa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa lääneosa, Jõgevamaa, Järvamaa idaosa, Järvamaa lõunaosa, Viljandimaa ja Pärnumaa lõunaosa, Valgamaa lääneosa, Liivi lahe põhjaosa ja seal asuvad saared, teatas kaitsevägi.

Madallennud ei tähenda, et hävitajad lendaksid igal lennul kõik need piirkonnad läbi. Ühe lennu jooksul võib marsruut üle minna ainult osadest madallennualadest. Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

Õppuse raames tehakse tööpäeviti kaks väljalendu päevas üks ennelõunal (10.30-12.30) ja üks pärastlõunal (15.30-17.30).

Selleks, et harjutada tõhusa lähiõhutuletoetuse tagamist meie maaväe üksustele ning treenida maasihtmärkide hävitamist koostöös Eesti õhutulejuhtidega visatakse kaitseväe keskpolügoonil olevate sihtmärkide pihta õppepomme igal lennupäeval alates 24. märtsist kuni 15. aprillini. Lahingmoona kasutatakse järgmistel kuupäevadel - 24. märtsist kuni 27. märtsini ja 30. märtsist kuni 10. aprillini. Lisaks harjutatakse ka igal lennupäeval lennukite 20 mm pardakahuritest laskmist.

Õppustel osalevad USA õhuväe 510. eskadrill, mille koosseisus on Eestis 14 hävitajat F16 ja ligi 300 õhuväelast ja pea terve Eesti õhuväe koosseis. Eesti õhuväelaste vastutada on kogu maapealne tegevus - õhutulejuhid juhivad hävitajate tuld keskpolügoonil, radari- ja õhuseiremeeskonnad annavad pilootidele situatsiooniteadlikkust.