Kaarel Tarand: Wikileaksi memode tõttu on Reformierakonnal Ilvese varumees juba läikima löödud
"Maailma ajalugu ei jagune praegu ega ka tulevastes käsitlustes ajaks enne ja pärast Wikileaksi. Möll üldteada arvamuste ja seisukohtade "paljastamise" ümber näitab ehk parimal juhul seda, kuivõrd võõrandunud on ajakirjandus, eriti meie oma," lausus Tarand Delfile.
"Millega me siin õigupoolest tegeleme? Presidendi üle kohtumõistmisega või? Kas president käis Moskvas raha mangumas ja Eesti julgeolekut kahjustamas? Kas president täidab parteikassasid kahtlast päritolu tuludega ning koormab katteta laenudega? Kas president teeb halba ajakirjandust?" esitas Tarand vastuseta küsimusi. "Asjaolu, et president seda mõõtu tähelepanu saab - ja kõik, kellelt küsitakse, on nii kärmed hindama ning ennast kah tähelepanu paistel päevitama - täiesti olematu sündmuse eest, kõneleb vaid üht. Mõned me ajakirjandusjuhid pole siiamaani saanud üle sellest, et president neile ei "allunud", kui ajalehed käskisid riigikogus vastu võetud seaduse välja kuulutamata jätta. Sest ajakirjanduses on ohtlikult levinud eksiarvamus, et riiki peaks hommikuste juhtkirjade järgi valitsema. Ei pea ega tohi mingil juhul, ütlen, olles ka paar-kolmsada juhtkirja kirjutanud ja teist samapalju peatoimetaja veerge. Aga kättemaks on magus ja seda jagatakse presidendile nüüd ennastunustavalt."
Tarandi arvates on praegune situatsioon ühtlasi sobilik ka erakondadele. "Kui presidenti läbi aegade nii parlamendist kui eriti erakondadest hoopis tugevamalt toetanud avalik arvamus vähegi selle mudasaluudi tõttu allapoole langeks, siis tunneb nii mõnigi "kardinal", et saab pärast 7. märtsi Toomas Hendrik Ilvese tagasivalimise eel hoopis rohkem tingimusi esitada," oletas Sirbi peatoimetaja. "Et mida president peab ja mida võib. Eriti Reformierakond, kes pole ju Ilvest toetades kunagi siiras olnud ja kellel juba praegu on Ilvesele asendusmees läikima hõõrutud. Et see siis ilusa ja puhtana õigel ajal välja tuua vana ja määrdunu asemele."
Tarandi sõnul ei tohiks inimeste arvamust presidendist ameeriklaste memod küll mingil moel muuta.
"Sest küsimus on selles, kas meie kui riik oleme oma liitlaste ja partnerite suhtes ausad või silmakirjalikud. Esiteks, Ilves ei rääkinud nende memode järgi küll midagi, mis poleks ühiskonnahuviliste seas üldteada olnud. Ja teiseks, kas bütsantslik silmakirjatsemine riigimeeste käitumisnormina oleks Eestile tema välissuhetes kuidagi kasulikum kui sirgjoonelisus? Mitte mingil juhul! Mu meelest on endastmõistetav, et kui minu käest küsitakse hinnangut kohaliku munitsipaaltegelase kohta, siis vastan ausalt, et tegu on Kremli sabarakuga, olgu küsijaks Delfi reporter või USA suursaadik."
