"Me pikkade traditsioonidega kultuuriajakirjandus on väärt enamat kui takerdumine tühistesse personaliprobleemidesse," kirjutas Tarand vastamaks võimalusele, et Sirbi kehv rahastus tuleneb kehvast läbisaamisest kultuuriministriga.

Tarand kritiseeris Sirbi rahastamise pidevat vähikäiku. "Aastal 2005 moodustas kultuuriajakirjanduse toetuse osa riigieelarvest 0,345 promilli, tänavu on see näitaja 0,198 promilli. Aga, nagu politrukid jutlustasid, tõusuvesi pidi ühtviisi tõstma kõiki paate. Ei tõstnud," kirjutas Tarand.

"Pilt ei parane, kui see rahaline mahajäämus asetada muusse võrdlusesse. Sama võrdlusperioodi jooksul on tarbijahinnaindeks kosunud 1,44 korda, eelarveline toetus kultuuriajakirjandusele aga 1,22 korda. Seega oleme kaotanud tubli viiendiku ostujõust. Aga ajaleht ei ilmu paberile ega levi ise, need teenused saavad kultuurilehedki vabaturult. Nende arvete maksmiseks on ainus võimalus pigistada oma muid kuluridu, niigi külmunud palku ja hangunud honorare," kirjeldas Tarand.

Kultuuriministeeriumis valitseva arusaama järgi on Tarandi hinnangul maksumaksjate panus eelarvetesse jagajate isiklik raha ehk "nemad kulutavad meie raha". "See tähendab, et rahvuskultuuri finantseerimist peetakse mingiks tülikaks ja isiklikele naudingutele pühendumist piiravaks koormaks. Eks ta ole, tarvitseb ministeeriumi lennusalgal (uus mood on rännata parves, mitte ühekaupa) vaid järjekordselt kurnavalt välisreisilt maanduda, kui kodus ootab mingi väiklane ja kiuslik vaestejõuk, kes mangub raha," kirjutas Tarand.

"No ei lasta väärikalt elada, kusjuures mehed (minister ja kantsler) ei saanud tänavu esimese poole aastaga maakerale kolme ringigi peale, ainult lühikesed sutsakad Hiina, Kanadasse, USAsse. Nõmedad Euroopa otsad (tervitused Hamburgi!) toovad nii vähe boonuspunkte, et pole kõneväärsed," lisas Tarand.